:format(webp)/nginx/o/2010/09/10/429949t1h78a6.jpg)
Riigikogulase Yana Toomi (Keskerakond) hinnangul viskas õiguskantsler oma ettepanekuga muuta erakooliseadust õli tulle ning lähenes lastesse ja nende tulevikku liialt mehaaniliselt.
Toom: Teder viskas õli tulle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Teder tegi riigikogule ettepaneku muuta erakooliseadust, mis lubab avalikule võimule kuuluvates eragümnaasiumides nagu Tallinna vene lütseum anda võõrkeelset haridust ega taga seega eestikeelse õpetuse piisavat kättesaadavust.
Toomi väitel tuleb Tederi ettepanekut võtta väga tõsiselt kasvõi sellepärast, et temale kui lapsevanemale on taaskord riigi poolt tulnud signaal, et tema soov harida last emakeeles ja õpetada talle riigikeelt eesti keele, mitte keemia tundides, on ei enamat kui hüüdja hääl kõrbes.
«Eriti absurdseks teeb olukorra see, et neid mõtteid vahetan teiega sulaselges eesti keeles - aastal 1983 saadud venekeelse kooli lõputunnistus pole teinud minust nn umbkeelset venelast,» lisas Toom.
Toomi sõnul Tederi ettepanek ja võimalik muudatus tänast haridusmaastikku ei mõjuta, küll aga mõjutab toimuv tulevikku, sest eragümnaasiumi moodustamine oli riigikogulase kinnitusel Tallinna jaoks sundkäik.
«Antud juhul tuleks aga küsida hoopis seda, kuidas selline muudatus võiks mõjutada tegelikult ühiskonna lõimumist - mina arvan, et väga halvasti,» ütles Toom. «Vägivalda hariduses ei õigusta isegi siiras usk, et üks kantsler või minister teab paremini, mis on hea ja mis halb minu lapse jaoks.»
Toom on riigikogus algava arutelu suhtes pessimistlik, sest 2013. aasta kohalike valimiste tõttu soovib koalitsioon tema hinnangul käia välja «vene kaardi», mis tähendab, et arutelu üritatakse võimalikult hästi ajastada valimiseelse perioodiga.
«Ja mõistagi muudatus läbi suruda. Seda, et vene koolist üritatakse teha enne valimisi väikest pronkssõdurit, on räägitud ammu. Nüüd me näeme, kuidas seda musta stsenaariumit hakatakse ellu viima,» lisas ta.
Toomi hinnangul peaks ministeeriumil kiiremas korras läbi viima ausa monitooringu olukorrast eestikeelse õppega vene koolides.
«Monitooringu all ma pean silmas mitte ametnike visiite ja jutuajamisi õpetajate toas keeleinspektorite toel, vaid reaalset laste testimist,» sõnas ta. «Kui aga küsida täna, kuidas on lood vene kooliga, siis saan vastuseks, et koolidele on eraldatud nii ja nii palju raha ning eesti keel annab eelise tööturul.»
Toomi kinnitusel on ta täiesti nõus, et eesti keelt peab oskama, sest see annab tõepoolest tööturul eelise, kuid ta ei saa nõustuda sellega, kui puudulik süsteem toodab puudulikku haridust.
«Keemiat või matemaatikat on paljudel raske eesti keeleski mõista - rääkimata siis selle teises keeles õppimisest,» väitis Toom.
Toomi sõnul peaks lihtsalt rohkem tähelepanu pöörama eesti keele tundidele, et seal keel selgeks saada.
Lisaks tuleks Toomi väitel alustada sisulist dialoogi venekeelse kogukonnaga, sest 35 000 venekeelse hariduse poolt kogutud allkirja annavad selgelt märku, et inimestel on teatud ootused ja hariduspoliitika vajab arutelu ning muudatusi.