/nginx/o/2009/02/27/141330t1h2065.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves jättis täna välja kuulutamata riigikogus 19. veebruaril vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatused, millega püüti kiirkorras nurjata Tallinna haldusreformi kava.
President põrgatas võrdõiguslikkuse seaduse riigikogusse tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigipea märgib oma otsuses, et nimetatud seadus on võetud vastu, rikkudes riigikogu kodu- ja töökorra seadust. See rikkumine ei ole tühine ega pelgalt formaalne, vaid parlamendi enamus kaldus oluliselt kõrvale demokraatlikest otsustusreeglitest ja heast parlamentaarsest tavast.
Riigipea märkis oma otsuses, et riigikogul on küll vastavalt põhiseadusele õigus seadusega reguleerida kohaliku omavalitsuse volikogude valimistega seonduvaid küsimusi, kuid seda tuleb teha põhiseaduspärasel viisil.
Ilves meenutas, et valitsus algatas soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse muudatused 10. septembril, mil eelnõu ei sisaldanud sätteid kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste kohta. Vastava täienduse tegi eelnõusse põhiseaduskomisjon alles selle teise lugemise eel riigikogus.
«Sisuliselt oli see uue eelnõu algatamine, kuna lisatud sätete eesmärk on reguleerida kohaliku omavalitsuse volikogude valimistega seotud küsimusi - küsimusi, mis ei seondu vähimalgi määral riigikogu menetlusse esitatud eelnõu eesmärgiga,» märkis president.
President Ilvese sõnul ei ole põhiseaduskomisjon kinni pidanud riigikogu kodu- ja töökorra seadusega ette nähtud reeglitest, kuidas tuleb eelnõu algatada ning kuidas eelnõu seejärel menetleda, ning kahetsusväärselt riigikogu enamus nõustus sellega. Ent nii on vähemalt osa riigikogu liikmetest jäetud ilma õigusest teha muudatusettepanekuid, õigusest oma muudatusettepanekute arutamisele ja hääletamisele juhtivkomisjonis ning parlamendi täiskogus.
«Kui riigikogu teeb muudatusi valimisõigust, valimissüsteemi ja valimiskorda puudutavates seadustes, siis on osa riigikogu liikmete ilmajätmine neile parlamentaarses seadusloomemenetluses osalemiseks riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ettenähtud olulistest õigustest põhiseaduses sätestatud demokraatia põhimõtte kontekstis eriti taunimisväärne,» rõhutas riigipea.
President Ilves pidas vajalikuks, et riigikogu arutaks vaidlusalust seadust uuesti ja viiks selle kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.