Maavalitsuste reformikava tuli maavanemale üllatusena

«Parlamendi tasandil on plaane arutatud küll, kuid viimasel ajal on vaikus olnud ja mõnes mõttes oli see üllatus, et sellisel hetkel ja sellisel kujul välja käidi,» sõnas Lepik. «Ma päris soliidseks seda ei pea, ilus olnuks teha väike arutelu kas erakonna sees või vähemalt informeerida kavast ja oodata esimene tagasiside sellelt ringilt, kes asjaga iga päev tegelevad.»

Lepiku lisas samas, et arvamused tulevad parimana siis, kui teema on intrigeerivana välja paisatud.

«Saan natuke teisest poolest ka aru, kuid oleme maavanematega alati olnud avatud suhtlema riigivõimu küsimustes ja ma usun, et keegi ei pea oma kohast kinni ning on valmis arutama, kui midagi saab paremaks muuta,» sõnas Lepik.

Lepiku sõnul pole ka ajastus just ideaalseim, sest saabub puhkuste aeg ja seda nii maavalitsuse kui ka riigi tasandil.

«Ehk leiab teeme meedias rohkem tähelepanu, sest on vaikne aeg,» mõtiskles Lepik. «Teistpidi võib hääbuda, sest keegi ei tegele teemaga. Ajaliselt oleks kindlasti parem olnud sügisel, kui kõik värskelt tulevad ja mõtted on selged.»

Riigireformist rääkides tõi Lepik esile omavalitsusliite, millel võiks tema hinnangul olla suurem roll, sest maavanemal on keeruline tegeleda kogu maakonna arengu küsimustega – olemas on küll inimesed, kuid pole vahendeid ja volitusi.

«Saame seda teha vaid koostöös omavalitsustega ja kui see pool liigub omavalitsusliitude alla, pole mul midagi selle vastu, õige olekski,» sõnas Lepik. «Maakonna arengu küsimused peaks lahendama valitavad kogud ja maavalitsus on riigi esindaja.»

Lepik möönis küll, et omavalitsusliitude jaoks oleks see suur ülesanne, sest iga omavalitsuse huvid tuleks ehk veidi kõrvale lükata ja mõtlema peaks kogu maakonna peale.

«Täna on ka näha, et kõik seisavad enda omavalitsuse eest ja kui enda probleemid on lahendatud, siis hakatakse mõtlema laiemalt,» nentis ta.

Samas on Lepiku sõnul endiselt küsimärgi all kuni 1000 inimesega omavalitsuste olukord, sest nad pole lihtsalt haldussuutlikud.

Lepiku arvates ollakse Eestis ehk liiga jäigalt kinni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, sest seadus ei tee vahet, kas omavalitsuses on 100, 10 000 või 200 000 inimest.

«Siin peaks pakkuma erinevusi ja andma suurema võimaluse koostööd teha,» sõnas Lepik.

Lepiku hinnangul on väiksed vallad aga elanikele väga tähtsam ja kui nad mõne suuremaga liita, kaob see side ära.

«Pigem näeks vastust selles, et võiks muuta valdade ülesandeid: väiksel vallal ei pea olema noortekeskusi, meditsiinipunkte ja kõike muud,» kirjeldas ta.

Lepiku väitel on Eestis kõige mõistlikum regioon aga siiski maakond, mis on kindla identiteediga ja inimesed teavad ja tunnevad piirkonda. Pigem peaks tema arvates Eestis harukondliku juhtimise asemel liikuma territoriaalse juhtimise poole.

Heaks näiteks on Lepiku sõnul maksuamet, mis on maakondadesse teenindusbürood toonud, kust saab täisteenust ja pole vaja ringi liikuda.

«Täitsa mõistlik lähenemine ja ootaks, et teised riigiasutused püüdleks ka selle poole,» sõnas ta.

Juulis või hiljemalt augustis pöördub justiitsminister Kristen Michal kirjaga erakondade, erinevate institutsioonide, mittetulundusühingute, kohalike omavalitsuste, arvamusliidrite ning teadlaste poole, et küsida neilt näiliselt kolm lihtsat küsimust: a) milline oleks ideaalne Eesti ja miks, b) mida selleks muuta oleks vaja, c) mida olete valmis ise tegema.

Riigireformi eesmärk on välja selgitada, kuidas riik toimib, milliseid toimimisviise me tahame, kuidas on tööd jagatud riigi ja näiteks erasektori vahel. Selgemaks tuleb teha riigi / kohaliku omavalitsuse ning inimese vahekord just teenuste osas.

Üheks võimalikuks ettepanekuks on kaotada maavanema ametikoht ja maavalitsused. Idee kohaselt korraldatakse senised maavalitsused ümber teeninduspunktideks.