/nginx/o/2008/03/14/26337t1h18ac.jpg)
USA suursaadik NATOs Kurt Volker märgib, et USA administratsioon soovib NATO ida-partnerluse uuele platvormile viia, mis ühest küljest arvestaks Eesti ja teiste idapoolsete liitlaste kartustega Venemaa ees, ent ei põlgaks samas ära dialoogi Venemaaga.
Kurt Volker viitas USA asepresident Joe Bidenile, kes on öelnud, et suhetes Venemaaga peaks vajutama taaskäivitusnuppu, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
«Me vajame Venemaaga konstruktiivset dialoogi, samas tõstatades probleemseid teemasid, me tahame teha mõlemat samaaegselt - toetada inimesi Ida-Euroopas ja hoida dialoogi Venemaaga,» ütles Volker.
Eesti suursaadik NATOs Jüri Luik selgitas, et fakt on see, et pärast Gruusia sõda pööratakse Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5-le palju rohkem tähelepanu.
«Ja kui me vaatame viimast Krakowi kaitseministrite nõupidamist, siis praktiliselt kõik NATO riigid puudutasid ühel või teisel viisil artikkel 5 küsimust, mis näitab, et see on taas oluline osa rahvusvahelises julgeolekupoliitilises debatis,» rääkis Luik.
Brüsselist paistab Venemaa sõbralikum kui näiteks Vene piiri äärest ja nii juhib NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer protsessi, et järk-järgult taastada suhted Venemaaga. Kuni selleni, et käesoleval neljapäeval võivad NATO välisministrid taastada ametlikult NATO-Vene Nõukogu töö.
Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5:
Lepinguosalised lepivad kokku, et relvastatud rünnakut neist ühe või mitme osalisriigi vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu ning sellest tulenevalt lepivad kokku, et niisuguse relvastatud rünnaku korral asub igaüks neist, rakendades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta artiklis 51 sätestatud õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, sel viisil rünnatud lepinguosalist või lepinguosalisi abistama, rakendades üksi ja koos teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudude kasutamist, eesmärgiga taastada ja säilitada Põhja-Atlandi piirkonna julgeolek.