EÜL: koos uute õppetoetustega tuleks muuta ka õppelaenude süsteemi

EÜLi hinnangul on õppelaen hetkel pigem tarbijalaen, mida ei saa pidada tudengite toetussüsteemi osaks.

«Kui haridusminister ütleb, et toetus, laen ja vanemate abi tagavad tudengile piisava elatise, siis selline väide ei vasta tõele. Laen pole kõigile kättesaadav kuna tarvis on vähemalt kaht käendajat või lisatagatist,» rõhutas EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre.

EÜL tegi oma pöördumise pärast seda, kui valitsus otsustas tänasel istungil vaatamata EÜLi seisukohale ja mitmete erapankade ettepanekule piirmäära tõsta 1920 euroni. 2008/2009. õppeaastast alates on maksimaalmäär olnud 1917 eurot ja 35 senti ehk 30 000 krooni.

«Lahendus ei ole õppelaenu määra tõstmises paari euro võrra. Praeguse õppelaenuga ei tohi edasi minna, vaid seda tuleb muuta koos vajaduspõhiste õppetoetuste kehtestamisega. Tudengid ootavad terviklikku tugisüsteemi,» sõnas Veldre.

EÜLi hinnangul mõjutas kolme aasta tagune otsus kaotada õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajaile ja lapsevanemaile tõsiselt potentsiaalsete laenuvõtjate hoiakuid.

«Selleks, et õppelaenu saaks lugeda tugisüsteemi osaks, peab riik käendama vähemkindlustatud tudengite laenu ning taastama laenu hüvitamise lapsevanematele ja riiklikult olulistesse valdkondadesse (avalikku sektorisse) tööle suundunud tudengitele,» kirjeldas Veldre EÜLI ettepanekuid õppelaenusüsteemi muutmiseks. 

«Tagasimaksegraafik peab olema paindlik ning võiks sõltuda tudengi reaalsest sissetulekust, sarnaselt riikidele, kus õppelaen on selgelt tudengite tugisüsteemi läbimõeldud ja tasakaalustatud osa. Oluline on rõhutada, et laen on vaid üks osa ehk õppetoetused, stipendiumid ja võimalusel vanemate abi on kesksed tudengi jaoks oma õpingutele pühendumisel.»