Eksamitulemuste SMSidesse poogiti rahanappusel reklaami

Tänavu kooli lõpetanud noor muusik Kadri Veski täitis sel kevadel kodanikuportaalis avalduse, et Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus teavitaks teda eksamitulemustest mobiilisõnumi teel.

Telefoni jõudnud sõnumid tekitasid aga vastakaid tundeid, kui ühe isikuandmetega SMSi lõppu oli lisatud kutse tulla õppima erakõrgkooli, teise aga sulaselge reklaam laevafirma kruiisi kohta.

Veski sõnul häiris reklaam teda seetõttu, et sõnum sisaldab samal ajal isiklikku infot nagu eksamitulemus ja isikukood. Saatja realt jääb mulje, et teade on tulnud riigilt, ettevõtte reklaam selles seab aga kahtluse alla teate usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse.

Sama murega pöördus Postimehe poole ka abiturient Heiki Ojasild, kes leidis, et sõnumi saamiseks isikuandmeid kogudes jäeti saadetava sõnumi sisust vale mulje ning isikuandmete kogumiseks kasutatav vorm ei vastanud isikuandmete kaitse seaduse nõuetele. Seetõttu andis Ojasild kaebuse andmekaitse inspektsiooni.

Keegi peab maksma

Riikliku eksamikeskuse infojuhi Eeva Sireli selgituste kohaselt on reklaami hind, mida eksaminandid maksavad tasuta sõnumi eest. «Kuna SMS-teavituse eest ei maksa sõnumi vastuvõtja ja ka eksamikeskusel ei ole selleks vahendeid, siis rahaline toetaja võib sellele soovi korral reklaami lisada,» põhjendas Sirel. Tänavu maksidki lühisõnumid kinni Estonian Business School ja Tallink Grupp.

SMS-teavitust on riik pakkunud alates 2004. aastast ja igal kevadel saadetakse välja 30 000-37 000 sõnumit. Esimesel neljal aastal tasusid teenuse eest haridusministeerium ja riigiametid. Sponsorite otsimist alustati 2008. aastal, pärast mida on sõnumitesse jõudnud vaheldumisi mobiilifirmade ja panga reklaamid.

Sireli sõnul pole mõeldav, et sõnumi eest maksaks noor ise, sest vastuvõtja kulul SMSi saatmisel peab sõnumi saaja ja numbri omanik olema sama isik, õpilaste puhul ei saa seda aga tagada.

Ettevõtte reklaam pole tema sõnul ka kohatu, sest SMS-teavituse puhul on tegemist mugavusteenusega. Kuna noored saavad oma tulemused teada ka riigieksamite infosüsteemist, pole teenuse käigus hoidmine riigi prioriteet. «Kui Mobi Solutions OÜ (teenusepakkuja – toim) poleks reklaamijaid leidnud, siis teenust ei oleks,» nentis Sirel.

Andmeleket pole

Mobi Solutionsi juhatuse liige Lauri Kinkar ütles, et lepingu kohaselt maksab eksamikeskus ettevõttele väikest tasu sõnumiteavituse projekti juhtimise eest, sõnumite saatmise kulu kinni maksnud firmad on Mobi viimastel aastatel aga ise leidnud. SMSide maksumust ega teenuse hinda ei soostunud firma avaldama.

Isikuandmete leket Kinkar võimalikuks ei pidanud, kuna Mobi annab eksamikeskuse käsutusse oma tarkvara, millega ametnikud ise sõnumid välja saadavad. Reklaami tekst kontrollitakse üle ja lisatakse sõnumile automaatselt. Reklaami tellija saab teavet vaid selle kohta, kui palju sõnumeid välja saadeti.

«Ma arvan, et sellisel teavitamisel on lõpetajate jaoks suur väärtus ja see on kindlasti üks Eesti oodatumaid sõnumiteenuseid. Kuna mingitel eelarveperioodidel polnud eksamikeskusel vahendeid selle jätkamiseks, siis oleme nendega rääkinud, et kui võimalik, siis püüame seda teenust elus hoida,» ütles Kinkar.

Kui riik sõnumite saatmiseks oma vahendeid ei leia, jäävad reklaamid SMSidesse ka tulevikus.