/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2008/04/02/30103t1hc891.jpg)
Toompea lossi vestibüülis avati eile lahkunud riigikogu liikme, kunstniku ja saatejuhi Raivo Järvi mälestuseks kaastundeavalduste raamat.
Riigikogus avati Järvi mälestuseks kaastundeavalduste raamat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu pressitalituse teatel saab kaastundeavaldusi saata ka postiga aadressil Lossi plats 1a või elektrooniliselt aadressil inmemoriamraivojarvi@riigikogu.ee. Kaastundeavaldused antakse hiljem üle Järvi omastele.
Raivo Järvi suri pärast rasket haigust pühapäeva hommikul 57aastasena.
23. detsembril 1954 Pärnus sündinud Järvi lõpetas 1973. aastal Tallinna 46. keskkooli ning 1979. aastal graafikuna Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Ta töötas kunstilise toimetajana kirjastuses «Eesti Raamat» ning toimetaja ja saatejuhina Kuku raadios. Raamatuillustraatorina ning lastetelesaadete juhina oli ta suurepäraseks kaaslaseks tervele põlvkonnale, märkis riigikogu järelehüüdes.
Poliitikuna alustas Järvi 1998. aastal Mõõdukate ridades ning oli alates 2002. aastast Eesti Reformierakonna liige. Riigikogus, kuhu ta kuulus alates aastast 2003, oli tema üheks töövaldkonnaks välispoliitika ning väliskomisjoni liikmena näitas ta üles sügavat huvi nii Eesti välispoliitika kui ka laiemalt maailmapoliitika vastu. «Tema sõnavõtud riigikogus andsid tunnistust laiast silmaringist, erudeeritusest ning siirast huvist ja soovist muuta asju paremuse poole,» lisasid kolleegid Järvit meenutades.