Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2012/06/17/1172470t1h63ff.jpg)
Toomas Liivamägi seisab keset tuba, silmad laes. Ta on nii rõõmus, nagu oleks sealt lae alt ise äsja alla roninud ja kõik need värvilised jooned ja kaared oma käe ja pintsliga tõmmanud.