Kuidas sööb kits võilille?

Multifilmis mõistagi liialdati, aga mitte väga palju. Kits on võrreldes lambaga intelligentsem ja uudishimulikum loom, sellega kaasneb paratamatult loomingulisus. Loomingulisusega tuleb aga kaasa võime reegleid rikkuda ning seda teeb kits samasuguse mõnuga nagu inimenegi.

Kitsed on siiski võrreldamatult lõbusamad loomad kui lambad. Tunnikese Pajode kitsede juures jõuame koos pererahvaga korduvalt lõuad laiali naerda.

«Küsige abikaasa Ruti käest, mitu õunapuud oleme pidanud ostma,» ärgitab Võrumaa mees Ain Pajo.

«Viisime kitsed vale teed pidi karjamaale ja nad riisusid lihtsalt möödaminnes kõik puhtaks,» tunnistab Rutt Pajo.

Peretütar Linda lausub, et kitsed pelgavad siiski veidi maja juures olevaid koeri.

«Ja nad suudavad ronida igale poole, peaasi et saaks ülespoole,» lisab peremees.

Endanimelise trükikoja omanik Ain Pajo kolis kolme aasta eest Pärnust lõplikult senisesse suvekodusse Eesti kagunurgas Misso vallas ja võttis esimesed kolm kitse. «Vaatasime, et nendega on päris lõbus,» räägib neljalapselise pere isa.

Joviaalsed loomad

Kohale jõudes hämmastab mind kui lambakasvatajat Pajo kitsede joviaalsus. Kitsetalled lasevad end silitada ja kratsida, näksavad mind hammastega pükstest ja avastavad, kui vahva on sikutada fotograaf Sille seljakoti küljest rippuvat nöörikest.

Peretütar Linda ajab talled fotosessiooni ajaks lauavirnale, pildilt jääb välja vaid järjekordse läbipugemisaktsiooni käigus jalale viga teinud talleke.

Kui läheneme emaste kitsede aiale, jooksevad suured loomad kohe uudishimutsema. «Nad on täielik Browni liikumine,» tunnistab Pajo.

Kõige tagasihoidlikumad ongi sikud (sokk elab metsas, sikk elab kodus!), kellele on ehitatud täiesti omaette elamine. Sellel on kõrge tara ja tarast ei poe enamasti läbi mitte sikud, vaid hoopis emased kitsed, kui neil indlemistuhin korraga peale tuleb.

«Kui pea mahub juba läbi, küll siis tuleb kere järele,» muheleb peremees. «Meetrikõrgusest aiast hüppab nagu naksti üle!»

Ta ei tee saladust, et ei kasvataks kitsi, kui nad ei oleks nii lõbusad anarhistid. Pidevalt tuleb ehitada aedu, aedu ja veel kord aedu.

Peremees näitab, kuidas kits võilille sööb – ta alustab varre tagumisest osast ja viimasena kaob mokkade vahele võililleõis. Üldiselt fännavad kitsed siiski kõikvõimalikke puid – nad söövad ära lehed, eemaldavad koore ja peenemad oksad.

Seejuures maiustavad suurima heameelega ka okaspuudega. Kuusenoorendikule sattunud kitsekari põhjustab kiire ja täiusliku hävingu.

«Kui midagi muud pole, siis söövad nad rohtu ka,» räägib Pajo. «Olen neile andnud metsast toodud aiapostitoorikuid, siis pole meil vaja koore eemaldamisega vaeva näha.»

Kõigil on nimed

Kagu- ja Lõuna-Eestis leidub endiselt eidekesi, kes peavad seltskonna mõttes paari-kolme kitse. Ent Pajo otsustas anda mullu hoo sisse päris oma kitsekasvatusele ja tõi Saksamaalt 30 thüringi tõugu kitse. Need loomad on kantud Saksamaal ohustatud tõugude nimekirja.

Hoolimata suureks kasvanud karjast on kõigil Pajo kitsedel endiselt nimed. Karja uhkus on võimsa sarvepaariga Kusti, kes on teinud järelkasvu alal tublit tööd. Ent loomi on praeguseks juba nii palju, et iga osutatava nimi enam pererahvale meelde ei tule.

«Näe see valge on Kuusemutt, aga ma ei ütle, miks tal selline nimi on,» ütleb Pajo. «See, kes seal joob, on Ghost – talle pandi nimi juba Saksamaal. Aga neid seal ma küll ei tunne.»
On nii Julia, Piret kui ka Marit.

Lisaks piima-, liha- ja villakitsedele on Pajo sõnul olemas ka spetsiaalsed kitsed, kes kannavad mägimatkadel pakke. Kuna kitsed on nutikad loomad, siis esinevad nad siin-seal ka tsirkuses. Praegusel hea rohukasvu ajal annab kits 4,5 liitrit piima päevas.

Esialgu on Pajo oma kitsekarja loomisse ainult raha tampinud, ent lähedal tegutseb Nopri talumeierei eesotsas peremehe Tiit Niiloga, kellega ta hakkab turustamisel koostööd tegema. Heal juhul jõuab allergikutest laste vanemate hulgas palavalt armastatud kitsepiim mõnesse kauplusesse veel tänavu.

Proovisime fotograaf Sillega Pajode kitsede piima – hea kraam.