Salme kultuurikeskuse autoparkla tekitab vaidlusi

Telliskivi seltsi esindaja Juho Kalbergi sõnul on kõnesoleva ala korrastamine igati tervitatav. Erimeelsused seisnevad aga selles, et kohalikud inimesed näevad ala avaliku ruumi osana, linnaosavalitsus ja Salme kultuurikeskus aga hoonet teenindava territooriumina.

«Vahe ongi selles, et ühed soovivad asumi terviklikku arengut, teised aga tahavad ühe krundi piires üht probleemi lahendada,» märkis Kalberg. «Kohalike hinnangul tuleks ala kujundada nii, et seal oleks hea aega veeta – näiteks võiks seal olla mänguväljak nii lastele kui täiskasvanutele ning istepingid. Pealegi ongi see ala kunagi, kui seal veel Salme kultuurikeskust polnud, just asumi rekreatiivalana rajatud.»

Jalakäijad vaeslapse osas

Kalberg lisas, et kommunaalamet on tellinud projekti, mille eesmärk on rahuldada vaid Salme keskuse külastajate parkimisnõudlust. Seejuures aga võrreldes praegusega parkimiskohtade arv ei suureneks, isegi väheneks, ala saaks lihtsalt korda ning kaoks ära kaootiline parkimine.

«Kuna Salme keskuse ja linnaosavalitsuse püstitatud ülesanne ja selle põhjal tellitud projekt lähtub vaid autode ärapaigutamisest, siis pole projektis ette nähtud jalakäijate loogilist liikumist,» kinnitas Kalberg.

Tallinna linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna juhataja Peep Moorasti sõnul käib praegu Salme keskuse parkimisplatsi ehitusprojekti tegemine ning vastav eskiis liigub ametis ringi.

«Seal on suur parkimisprobleem, ei ole kuhugi autosid panna, ümberkaudsed tänavad on kitsad,» selgitas Moorast. «Keskuse lähialal on võimalik parkimiskorraldust lahendada. Mingi kompromisslahendus on valmis joonistatud. Haljastus ja puud jäävad alles, seda jälgib keskkonnaamet tähelepanelikult. Seetõttu ei ole kohalike elanike kartused põhjendatud.»

Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel ütles, et praegu ei ole parkimisala Salme keskuse juures kuidagi piiritletud ning seetõttu pargitakse ka haljasalal ning kus juhtub. Seetõttu on vaja seal kord majja saada, siis on ka keskuse ümbruse lumest ja prahist koristamine kergem.

Elanike arvamustega arvestatakse

Ta märkis, et ega parkimiskohti tegelikult keskuse juurde ei lisandu, neid on umbes saja ringis, tõenäoliselt isegi vähem. Kohalike elanikega on ka kohtutud ning küsimusi ja esilekerkinud teemasid arutatud.

«Millal seal konkreetselt tegutsemiseks läheb, seda ei oska küll ütelda, sest praegu on projekt alles eskiisi staadiumis,» ütles Koppel. «Eks selle projekti algataja ole ikka Põhja-Tallinna linnaosavalitsus ning Salme kultuurikeskus. Kommunaalametile on linnaeelarves lihtsalt raha eraldatud projekteerimiseks ja ehitamiseks.»

Põhja-Tallinna linnaosavalitsus vastas Postimehele, et parkimiskorralduse projekti koostamisel on arvestatud piirkonna elanike arvamustega, kuid neid on palju ja erinevaid.

«Lähiümbruse elanikud on pigem seda meelt, et parkimine peaks koonduma keskuse territooriumile, aga näiteks ühe Telliskivi tänava elaniku arvates ei tohiks keskuse juurde üldse parkimiskohti rajada,» seisab linnaosavalitsuse vastuses. «Üldjoontes püüdleme aga selle poole, et tänavune olukord paraneks ja korrastuks, nii et säiliks maksimaalne haljastus, tekiks juurde puhkeala ning säiliksid ka parkimiskohad tänases mahus. Pigem aga kohtade arv väheneb – see on hind, mida tuleb maksta, kui soovime luua rohkem võimalusi jalakäijatele.»