Riigikogu muutis tähtajaliste elamislubade andmise tingimusi

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv põhiseaduskomisjoni liige Andres Herkel ütles teisipäeval eelnõu teisel lugemisel, et saadikud eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud, küll aga palus komisjon muudatuste kohta arvamust elamislubade andmise asjaolusid selgitanud uurimiskomisjonilt.

Herkeli sõnul leidsid uurimiskomisjoni liikmed, et töö- ja õpperände probleeme tuleks käsitleda terviklikult, mitte silmas pidades ainult väärkasutuste vähendamise eesmärki. Samuti tõstatasid nad tema sõnul küsimuse, kas muudatusi vajaks ka seaduse riikliku järelevalve osa.

Põhiseaduskomisjon ei pidanud muudatusi Herkeli sõnul siiski vajalikuks, viidates siseministeeriumi kinnitusele, et rändeprobleemidega töö käib ning valitsuse tööplaani kohaselt peaks laiapõhjalisem eelnõu valmis saama järgmise aasta viimases kvartalis. «Mis puudutab järelevalvet, siis ka selles osas me ei leidnud vajadust midagi otseselt antud eelnõus muuta,» lisas ta.

76 häälega vastu võetud seadusemuudatuste eesmärk on viia miinimumini sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade väärkasutamise risk ja kindlustada, et elamisloa saaksid välismaalased, kelle Eestisse elama asumine aitab kaasa ühiskonna arengule.

Selleks sätestatakse seaduses elamislubade andmise eesmärgid ja tingimused, millele töötamiseks ja ettevõtluseks elamisluba taotlevad välismaalased peavad vastama. Seda, kas välismaalaste Eestisse tulek annab ühiskonnale lisaväärtust, võimaldab uus regulatsioon hinnata juba taotluse menetluse käigus.

Muudatused seavad lisatingimusi neile, kes taotlevad elamisluba töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena. Praegu võib välismaalane elamisloa saada, kui äriühing on registreeritud Eestis ja ta on nimetatud selle juhtorgani liikmeks. Muudatuste kohaselt peab äriühing olema Eestis registreeritud aga vähemalt viis kuud enne elamisloa taotluse esitamist ja sama kaua peab see olema Eestis tegutsenud, lisaks peab nii välismaalase Eestisse asumine kui ka tema tööandja tegevus soodustama majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut.

Siseministeerium on varem kinnitanud, et uued nõuded ei tekita elamisloa taotlejatele olulist lisakoormust, kuid samas võimaldavad need juba enne elamisloa andmist hinnata, kas välismaalane kavatseb taotletavat elamisluba kasutada eesmärgipäraselt. Samas ei pea välismaalane äriühingu juhtimiseks elama tingimata ka Eestis, vaid võib oma ülesandeid täita välismaal elades või Eestis viisa alusel olles.

Teise muudatusena kaotab vastu võetud seadus senise piirangu, mille järgi võib välismaalane olla vaid ühe äriühingu juhtorgani liige. Muudatuste järgi võib välismaalane juhtida ka mitut äriühingut, kui vähemalt üks neist maksab talle selle eest 1,24-kordse keskmise brutopalga suurust tasu. Sama kehtib ka ettevõtluseks elamisloa saanud välismaalase puhul.

Ettevõtluseks elamisloa omamise ja pikendamise tingimused muutuvad seadusega paindlikumaks, et soodustada Eesti majanduse arengut. Praegu on ettevõtluseks elamisloa saamise ja omamise tingimuseks üksnes 63 900 euro suuruse investeeringu tegemine. Seadus näeb ette, et pärast üheaastast elamisloa omamist on välismaalane nõuded täitnud ka siis, kui tema äriühingu müügitulu on aastas vähemalt 200 000 eurot või kui äriühing pakub tööd inimestele, kelle töötasu ulatub kokku vähemalt viiekordse keskmise brutopalga tasemele.

1. juulil jõustuvate seadusemuudatuste rakendamiseks on politsei- ja piirivalveametil võimalik luua tähtajalise elamisloa taotluste menetlemiseks nõuandev komisjon ja kaasata menetlusse teisi asutusi. Näiteks kui välismaalane taotleb elamisluba ettevõtluseks, peaks politsei- ja piirivalveamet kaasama ka majandusalast eksperthinnangut anda oskava asutuse või isiku, et selgitada, kas välismaalase kavandatav äritegevus on perspektiivne ja realistlik ning Eesti majanduse arengu seisukohast oluline.