/nginx/o/2012/06/06/1152274t1h5b62.jpg)
Riigikogu võttis täna 81 häälega vastu seadusemuudatused, mis loovad aluse vabatahtlike merepäästjate osalemiseks politsei tegevuses otsingu- ja päästetöödel.
Parlament võttis vastu vabatahtliku merepääste seaduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. septembril jõustuvate muudatuste järgi võib politsei- ja piirivalveamet kaasata vabatahtlikke merepäästjaid, et otsida ja päästa sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja veehoidlal ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimesi ja sõidukeid.
Vabatahtlikud merepäästjad osalevad päästetöödel sõltuvalt läbitud õppe mahust kas koos politseinikuga või politsei ülesandel iseseisvalt. Politsei tegevuses osalemise ajal on nad riigivõimu esindajad, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.
Juba praegu on vabatahtlikud merepäästjad koondunud mittetulundusühingutesse ning teinud politsei- ja piirivalveametiga koostööd. Edaspidi sõlmib amet mittetulundusühingutega tsiviilõigusliku lepingu, et merepäästjate tegevust täpsemalt korraldada. Samuti võib amet sõlmida lepingu ennetustöö tegemiseks.
Teise muudatusena saab politsei- ja piirivalveamet õiguse kontrollida Eestist väljuvate laevade reisijate nimekirju. Praegu koostatakse sadamast väljuvate laevade reisijate nimekirjad check-in’i läbinud inimestest, kelle isikutuvastus toimub laevale minekul üksnes pisteliselt. Seetõttu on võimalik, et ennast registreerinud inimesed jätavad laevale minemata või annavad pileti edasi mõnele teisele inimesele.
Politsei- ja piirivalveametile reisijate nimekirjade kontrollimise pädevuse andmine aitab avastada inimesi, kes võivad olla ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule. Samuti on reisijate nimekirjade nõuetekohane koostamine oluline, et võimalike õnnetuste korral oleks teada, kes laeval on.