/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2012/06/05/1148764t1h11f3.jpg)
Kui Leedu eriväelased olid 2002. aasta lõpus esimesed, kes nende kaitseväest Afganistani saadeti, ning ka Läti eriväelased osalevad selles sõjas juba mitu aastat, siis Eesti omad saadetakse sinna esimest korda tänavu.
Eesti eriväelased lähevad Afganistani teenima koos ameeriklastega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 2002. aastast, on Leedu eriväelaste arv ja teenistuspiirkond korduvalt muutunud. «Maksimaalselt on meil seal olnud üle 70 eriväelase,» ütles Leedu kaitseministeeriumi poliitikadirektor Vaidotas Urbelis.
Läti eriväelased teenisid mitu aastat koos ameeriklastega Ida-Afganistanis, õpetades seal välja kohalikke sõdureid.
Mullu tegi Leedu Eestile ja Lätile ettepaneku moodustada kõigi kolme Balti riigi eriväelastest Afganistanis ühine jõud. «Pakkusime sellist koostööd nii lätlastele kui ka eestlastele, sest eestlastel veel polnud erivägesid Afganistanis,» märkis Urbelis. «Lätlased võtsid vastu, eestlased mitte.»
Nüüd teenivad lätlased ja leedulased koos lõunas Kandahari provintsis. Nende tööks on ühe Afganistani politsei eriüksuse väljaõpetamine ja nendega koos operatsioonidel osalemine.
Eesti kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul loobuti Leedu pakkumisest, sest eriüksuste spetsiifikast tulenevalt osaletakse operatsioonidel riikidega, kellega koos on läbitud ka eelnev väljaõpe. «Eriüksuse arendamisel teeb Eesti koostööd USAga, kellega koos hakkavad Eesti eriüksuslased tegutsema ka Afganistanis,» ütleb Kuimet.
Kuimeti sõnul kavatseb Eesti erioperatsioonide grupi Afganistani läkitada tänavu. Tulenevalt selle spetsiifikast ei saa aga kaitseministeerium anda rohkem infot üksuse plaanitava tegevuse, asukoha, suuruse ja muu kohta. Samas kinnitas ta, et eriväelasi saadetakse Eestist Afganistani vähe, nii et nood mahuvad praegu kehtiva 170 kaitseväelase mandaadi sisse.
«Oma eriüksused on olemas kõikides NATO liikmesriikides ning seetõttu on ka täiesti tavapärane, et neid kasutatakse ka välismissioonidel,» selgitas Kuimet. «Ka Eesti eriüksuse plaanitavat panust Afganistani tuleb vaadelda eelkõige NATO erioperatsioonide võime kontekstis.»
«NATO liikmesriikide erioperatsioonide üksustel on kolm põhiülesannet, milleks on otsene ründetegevus, eriluure ja seire ning sõjaline toetus, mis eelkõige tähendab Afganistani julgeolekujõudude väljaõpetamist, et kiirendada julgeolekuvastuse üleandmist Afganistani enda jõududele,» jätkas ta.