Tarand: ainuüksi rahastamisseaduste parandamisest ei piisa

Tarand juhtis tähelepanu sellele, et rahastamisskandaal on pannud fraktsioonid pakkuma lahendusi selgema korra kehtestamiseks. Samas on väga raske ennustada, millised muudatused ja kas üldse, ka tegelikult vastu võetakse.

Nimelt on fraktsioonid seadnud ettepanekute kogumise tähtajaks alles septembri ja avalikkuse surve võib selle ajaga kaduda, mis ahvatleb ka poliitikuid küsimusse leebemalt suhtuma.

Teiseks on erakonnad juba praegu eri meelt selles, milliseid rahastamise aspekte muuta tuleks. Näiteks kui opositsioonierakonnad räägivad valimiskuludele lae seadmisest, siis Reformierakond on käinud välja mõneti vastupidise idee ettevõtete annetuste taaslubamisest.

«On oluline, et see avalikkuse surve, mis on praegu suunatud erakondade rahastamisele, oleks laiem - küsimus on kogu riigikorralduse mõningases tuulutamises,» sõnas Tarand. «Palju olulisem on aru saada sellest, et kui meile tundub ühiskonnas, et erakonna kontoritesse on kaaperdatud liiga suur võim, siis on veel rida seadusi, mida tuleb muuta, et seda võimu tagasi tuua.»

Tarandi sõnul tuleks alustada valimisseadustest ja riigikogu kodukorraseadusest. Viimasesse on tema sõnul põhiseaduse vaimu vastaselt sisse kirjutatud näiteks see, et riigikogu komisjonid on fraktsioonide kummitempliks.

«Komisjon tuleb kokku ja hakkab menetlema midagi, milles parteid on juba kokku leppinud - see on väga halb ja tekitabki lõppkokkuvõttes ebakvaliteetseid seadusi, musti tagatoamänge ja kõike muud.»