Muusikute hinnangul kaotab uus maja mõtte

G. Otsa muusikakooli direktor Aarne Saluveer saatis haridusminister Jaak Aaviksoole kirja, milles palub koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektori Peep Lassmanni ja Tallinna muusikakeskkooli direktori Timo Steineriga võimalust ministriga kohtuda.

«Tervitame valitsuskoalitsiooni ja haridusministeeriumi püüdlusi viia ellu kolme muusikakooli uue õppehoone ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaali ehitus, kuid tunneme põhjendatud muret spekulatsioonide pärast nende funktsioonide ühendamiseks seoses ruumiprogrammi kärbetega,» seisab kirjas.

Saluveeri sõnul on kärped ületanud piiri, mille puhul saab rääkida eesmärgist tuua kaks muusikakooli ja balletikool välja praegusest ruumikitsikusest ning panna uus hoone tööle sünergiat loova üleriigilise ja rahvusvahelise tõmbekeskusena.

«Need kärped on põhjendatud ainult rahaga,» ütles Saluveer. «Sisuliste vajaduste tajumiseni, mida muusikutele vaja on, ei ole jõutud. Tuleb aru saada, et akustika parameetritel on ju füüsikaseadused taga ning kui helidel on sobimatu keskkond, siis see ei arenda andekaid muusikuid, vaid võib hoopis nende karjääri lõpetada. Need on tõsised väited.»

Saluveer lisas, et Eesti vajab terviklikku tõmbekeskust ning muusika- ja balletikool ongi üks tervik. Kindlasti ei ole aga hea mõte kasutada kooli saali EMTA kammersaalina.

Saluveeri sõnul ei ole õige ka suhtumine, et kui koolimaja niisugusel kujul praegu valmis ei ehitata, jääb see hoopiski rajamata.

Saluveer on varem Postimehele öelnud, et Eestis ei ole otseseid norme muusikakoolide ja balletikooli õpperuumide suuruse kohta. Kui esialgse projekti järgi oli uues ühiskoolis avarust palju, hakati tasapisi ruume kokku tõmbama. Kolme kooli juhid istusid koos, tunniplaane sobitati omavahel, nii et klasse saaks võtta ristkasutusse. Niimoodi õnnestus ruumimahtu vähendada rohkem kui 1000 ruutmeetri võrra.

«Ehitusnormidega on nii, et Eestis on näiteks ehitatud palju spordirajatisi ning on tekkinud vastavad normid, muusikamaju on aga suhteliselt vähe püstitatud ning seetõttu puuduvad ka normid,» ütles Saluveer. «Ega iga asja kohta olegi ehk normi vaja, kuid asjatundmatult ei tohi ehitada. Niisugused projektid on unikaalsed ning iga järgmise tegemisel tuleb eelmistest õppida.»

Haridusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva vastas Postimehele, et ühise muusika- ja balletikooli rajamine on kirjas valitsusliidu programmis, samuti valitsuse ja ministeeriumi tegevusplaanis.

«Pooleli on arutelud koolidega, milline oleks vajalik ja samas ka riigi võimalustele jõukohane ruumiprogramm,» lisas Ladva. Ta mainis, et lisaks tuleb muusika ja tantsu omapärast lähtudes arvestada akustilisi ja tehnilisi nõudeid.

Arvesse on vaja võtta ka Tallinnas asuvate teiste riigi halduses olevate kontserdisaalide, õpperuumide, õpilaskodude ja spordirajatiste võimalikku kasutamist. Ning kindlasti peavad mõistlikud olema ka hoone ülalpidamiskulud.

Ladva ütles, et pärast ruumiprogrammi selgumist saab hinnata ka koolihoone maksumust. Lõplikke otsuseid veel pole. Ministeerium loodab aga, et koostöös saavutatakse tulemus, mis on Eesti riigile jõukohane ning parandab märkimisväärselt muusika- ja tantsuhariduse tingimusi.

Koolid tegutsevad kitsastes oludes

•    Pärnu maantee äärde Tallinna Ülikooli kunagise ühiselamu asemele on kavas rajada hoone, kus leiaksid kodu G. Otsa nimeline muusikakool, Tallinna muusikakeskkool ja Tallinna balletikool.

•    Otsa kool asub praegu kitsastes ruumides Vabaduse väljak 4. Kool on välja kasvanud 1919. aastal asutatud Tallinna kõrgemast muusikakoolist.

•    Tallinna balletikool paikneb Toompeal Toom-Kooli 11. Õpperuumid on väga halvas seisus.

•    Tallinna muusikakeskkool asub Hiiul Vabaduse pst 130. Hoone on kehvas seisus ning kesklinnast kaugel.

•    Ühtse muusika- ja balletikooli hoone arhitektuurikonkurss toimus 2011. aastal. Võitjaks tunnistati töö «Vaikuse aed», mis valmis Austria arhitektuuribüroos Atelier Thomas Pucher ZT GmbH. Ala detailplaneeringu menetlemine on pooleli.

Allikas: PM