/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/05/31/1139156t1hfaa1.jpg)
Rahvaloenduse tulemust ei saa tõlgendada kui täpset rahvaarvu, sest kõik inimesed ei saanud loendatud, ütles loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit.
Ene-Margit Tiit: loenduse tulemus pole täpne rahvaarv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Erinevus tegeliku rahvaarvu ja loendatud isikute arvu vahel ajapikku on järjest suurenenud,» ütles professor Tiit rahvaloenduse tulemuste tutvustamisel. Rahvaarv koosneb aga loendatud ja loendamata inimeste hulgast.
«Põhjusi, miks inimesed jäävad loendamata, on mitmesuguseid. Käesoleval andis tunda, et mõned inimesed e-loendusel ei märkinud oma aadressi täpselt, see tähendas, et sellesse ruumi loendajad hiljem enam ei läinud.»
Tiidu sõnul võib arvata, et vähemalt üks protsent inimesi jäi sel loendusel kirja panemata.
«Pärast loenduse lõppu kontrollisime inimesi, kes jäid loendamata - kuivõrd meedias ilmus teateid, et neid oli. Sel tulemusel registreeris end veel täiendavalt statistikaametis hulk inimesi üle kogu Eesti, mis näitab, et loendamata jäämine oli juhuslik, mitte kontsentreeritud mõnda konkreetsesse kohta.»
Rahvusvaheliste standardite kohaselt on loendus hästi korda läinud, kui loendamata jäi kuni kaks protsenti tegelikest elanikest.
Tiidu sõnul Eestit selline tulemus muidugi ei rahulda, mistõttu nüüd asutakse registrite abil loendamata jäänud elanikke üles otsima. «Eestis on tänaseks korralik registrite süsteem, registreid on üle 10, need on heas korras.» Näiteks tõi ta välja rahvastikuregistri, haigekassa kindlustatud isikute registri, maksuameti, sotsiaalkindlustusameti registrid jne.
«Näiteks kui saame teada, et inimene on käinud korduvalt arsti juures, õpib statsionaarselt mõnes Eesti koolis, et ta on saanud omavalitsuselt sotsiaalabi, on alust oletada, et ta on elanik,» selgitas Tiit.
Vähenemise suurus oli etteaimatav
Võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega vähenes 2011. loendusel püsielanike arv 75 816 võrra ehk 5,5 protsenti. Negatiivse loomuliku iibe tõttu on rahvaarv kahe loenduse vahel kahanenud 32 000 ning registreeritud rände tagajärjel 22 000 inimese võrra.
Ene-Margit Tiit pidas sellist vähenemise proportsiooni eeldatavaks. «Seda enam, et vähenemine loomuliku iibe ja registreeritud rände tagajärjel oli meil ju teada. Samuti see, et mingisugune hulk inimesi ka registreerimata on lahkunud, oli samuti teada, nii et siin mingit üllatust ei olnud,» tõdes Tiit.
Seda, kui suurt rahvastikukadu põhjustas registreerimata ränne, näitab edasine analüüs.
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel loendati 1 294 236 püsivalt Eestis elavat inimest, lisaks 8100 ajutist elanikku. Püsielanikuks loetakse inimest, kes on enne loendusmomenti (31.12.2011) elanud riigis vähemalt aasta või kavatseb seda edaspidi vähemalt 12 kuud teha.