/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/11/11/830192t1h2ca8.jpg)
Tänavusel rahvaloendusel märkis end eestlaseks 68,7 protsenti vastanutest, mis on võrreldes 2000. aasta loenduse tulemustega (67,9 protsenti) ühe protsendi võrra suurem.
Eestlaste osakaal püsielanike seas kasvas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlasi loendati kokku 889 770.
Venelaste osakaal püsielanike seas on langenud 25,6 protsendilt (2000. aastal) tänavu 24,8 protsendile, neid loendati kokku 321 198.
«Rahvusgruppide osas üldiselt suuri muutusi pole,» hindas rahvaloenduse juht Diana Beltadze. Muust rahvusest püsielanikke on loenduse andmetel 63 924 ehk 4,9 protsenti, neid andmeid veel täpsustatakse.
Lisaks suurenes nende osakaal, kes oma rahvust loendusel välja ei öelnud – neid oli kokku 1,5 protsenti ehk 19 344 vastajat.
Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel loendati 1 294 236 püsivalt Eestis elavat inimest, mis tähendab elanike arvu vähenemist viimase rahvaloendusega võrreldes 75 816 ehk 5,5 protsendi võrra.