Tuleviku-Eesti: kaks linna ja kuurordid

«Üks minu laps töötab Tallinnas, teine New Yorgis,» räägib Maire Koppelmaa, Nõva valla haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja tervishoiuspetsialist ning kohalik turismitalunik. Nii ongi, sest kui vallavalitsuse ruumides ringi jalutada ja ametnikelt küsida – kõik nad on keskealised naisterahvad –, kus on teie lapsed, on vastused ühesugused: ära läinud. Kes Tallinna, kes Tartusse, kes välismaale.

Ka statistikaameti andmed kinnitavad, et kõikidest Eesti valdadest on just Läänemaa põhjaosas asuvas Nõva vallas laste arv viimasel kümnendil vähenenud kõige kiiremini, ligi 80 protsenti.* Mõni ütleks, et meenutab genotsiidi.

Nõval ringi käies ja inimestega rääkides saab aga aru, et vaatamata karmidele arvudele pole tulevik üldsegi nii tume. Teistsugune jah, aga mitte tume... Nõva ei ole selliste trendidega muidugi üksi. Kui panna ritta kõik Eesti 226 valda ja linna, siis viimase kümne aasta jooksul on Eestis ainult kümme omavalitsust, kus laste arv on suurenenud. Igal pool mujal on vähenenud.

Eesti keskmiseks on 33 protsenti langust. Pooltes valdades on vähenemine 40 protsenti ja enam, paarikümnes vallas 60 protsenti ja enam. Kagu-Eesti piiri äärde jäävates Misso ja Meeksi vallas 73 protsenti, Nõval aga 79 protsenti.

Sellises edetabelis on loomulikult oma anomaaliad. Piirissaarel võib laste arvu suhteline kasv olla Eesti kiireim, kuid tegelikult tähendab see lihtsalt ühe lapse asemel kolme lapse sündimist. Oluline on laiem pilt ja laste arvu muutust tasub eraldi rõhutada just sellepärast, et see näitab täpsemalt, milline tuleviku-Eesti välja näeb.

Kui räägime lastest ja iibest, räägime tegelikult noorte sünnitamiseas inimeste liikumisest Eestis. Üks asi on tänased probleemid, milleks on tihti kooli allesjäämine, teine asi on seis põlvkonna pärast.

Kui täna pole lapsi, et kooli pidada, siis homme pole enam tööealist elanikkonda ning siis küsitakse, kas päästeteenistust on vaja, kas vallavalitsust on vaja, kas postkontorit, sularahaautomaati, haiglat või poodi on vaja.

Hakates neid arve valdade ja linnade kaupa kõrvutama, joonistubki välja pilt Eesti tulevikust. Kuigi kõik poliitikud on üheselt hukka mõistnud kunagise Tallinna linnapea Jüri Mõisa ammuse visiooni «Suur-Tallinn ja looduspark Eesti», on tegelikkuses, küll väikeste nüanssidega, asi liikunud täpselt sinna­poole.

Eestis on kaks tõmbekeskust, kuhu minnakse: Tallinn-Harjumaa ja Tartu-Tartumaa. Need on ka ainukesed piirkonnad Eestis, kus iive on juba aastaid järjest olnud positiivne, igal pool mujal on see negatiivne.

Täismahus artiklit saab lugeda Postimehe tasulisest versioonist.

* Statistikaamet ei kasuta tegelikult mõistet «lapsed», vaid räägib vanuserühmast 5–14 aastat. Võib aga eeldada, et laias laastus sama areng, mis kehtib 5–14-aastaste kohta, kehtib ka nelja-, 15- või 16-aastaste puhul.

Vähem lapsi
Laste arvu muutus Eesti valdades ja linnades 2000–2011
Tabel ei sisalda Piirissaare väikevalda Peipsi järves, koos Piirissaarega oleks Eestis kümme omavalitsust, kus laste arv tõusnud.
1. Viimsi vald    +76,6%
2. Harku vald    +59,5%
3. Kiili vald    +49%
4. Rae vald    +21,8%
5. Saue vald    +16,8%
6. Ülenurme vald     +0,7%
7. Vaivara vald     +0,5%
8. Paikuse vald     +0,2%
9. Alajõe vald    0%
10. Saue linn    –0,3%
...
26. Tartu linn     –24%
...
31. Tallinn     –26,1%
...
Kogu Eesti     –33,3%
...
217. Tootsi vald    –64,9%
218. Torgu vald    –66,1%
219. Vihula vald    –66,3%
220. Kareda vald    –67,1%
221. Muhu vald    –67,2%
222. Laimjala vald    –67,5%
223. Kihelkonna vald    –68,1%
224. Misso vald    –72,7%
225. Meeksi vald    –72,8%
226. Nõva vald    –78,8%
Allikas: statistikaamet