/nginx/o/2012/05/23/1121586t1h5e85.jpg)
Eesti Koostöö Kogu ja rida teisi valitsusväliseid organisatsioone andsid täna haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole üle ettepanekud Eesti arenguks vajalike kooliuuenduste kohta.
Vabaorganisatsioonid panid paberile oma nägemuse Eesti hariduse tulevikuvajadustest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettepanekute paketi vundamendiks on see, et valitsus võtaks hiljemalt järgmise õppeaasta jooksul vastu riikliku haridusstrateegia 2020 ning vastavate sammude kava, mis arvestaks koolivõrgu korrastamise vajadusega ja teeks pingutusi ka õpetajate palgatõusu nimel.
Haridusministeeriumi õhutatakse leidma lahendusi selleks, et muuta koolide õpikäsitlus arengu- ja koostöökesksemaks ning vähendada õpetajate ja õpilaste töökoormust praegusega võrreldes vähemalt viiendiku võrra.
Lisaks sellele tuleks uuendada põhimõtteid, kuidas õpilase edenemist koolis hinnata. Sealhulgas tuleks vaadata üle põhikooli ja gümnaasiumi eksamite ning tasemetööde korraldus, eesmärgiga, et iga õpilane peab leidma huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, kus ta saavutab oma võimete lae.
Eelnimetatut aitaks saavutada see, kui luua riikliku tellimuse toel eestikeelne avalikult ligipääsetav virtuaalõpikeskkond, mis võimaldaks samm-sammult asendada koolitöös trükitud õpivahendid elektroonilistega ning soodustaks iseõppimist.
Õpetajakoolitus vajab parandamist
Lisaks ministeeriumile tehakse dokumendis ettepanekuid ka ülikoolidele, tööandjate organisatsioonidele, aga ka koolijuhtidele ning õpetajatele. Nii näiteks kutsutakse tööandjaid looma koostöös vabariigi valitusega motivatsioonisüsteemi ettevõtetele, kes võtavad praktikale kutsekoolide ja kõrgkoolide õppureid.
Ülikoole kutsutakse üles töötama 2012.-2013. aasta jooksul välja ühine tegevuskava õpetajakoolituse vastavusse viimiseks Eesti ühiskonna- ja majandusarengu ootustega. Esimese sammuna tuleks arendada välja haridusuuenduse kompetentsikeskus, kus luuakse, katsetatakse ja levitatakse uusi isiksusekeskseid pedagoogikaid.
«Vajaduse on ellu kutsunud meie ühiskonnas pikemat aega küpsenud protsessid, mis on esitanud väljakutsed haridussüsteemile ning samuti ministeeriumi kavandatavad sammud hariduskorralduse kaasajastamiseks. Aeg on otsustada ja minna edasi uuele sajandile kohase haridusega - nii sisu kui korralduse mõttes,» ütles Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls.
Koostöö Kogu eestvedamisel valmis koostöös Haridusfoorumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga möödunud aastal Eesti Haridusstrateegia 2020 kavand, mis on aluseks riikliku arengukava väljatöötamiseks ja jõustamiseks.
Ettepanekute koostamisel on osalenud Haridusstrateegia juhtkomisjoni liikmed Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets, Tartu Ülikooli professorid Marju Lauristin ja Margit Sutrop ning paljude huvitatud organisatsioonide esindajad.
Dokumendi koostasid Harta osalised ja hariduselu olulised osapooled, teiste hulgas Tööandjate Keskliit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Üliõpilaskondade Liit jt ning seda võib lugeda aadressil http://www.kogu.ee/.