/nginx/o/2012/05/21/1117946t1h931f.jpg)
Tallinna linnakantselei tellimusel uurivad kolme kõrgkooli teadurid, mida teha Tallinna vanima suurmagala – Mustamäe – esimeste paneelelamutega. Ühest lahendust ilmselt pole.
Teadlased uurivad Mustamäe elamuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringut juhtiva majandusgeograafi ja visionääri Hardo Aasmäe sõnul on uuringu esmane eesmärk välja selgitada probleemid, mis on seotud Mustamäe I, II ja III mikrorajooni ehk Tallinna, Eesti ja ilmselt ka endise Nõukogude Liidu vanimate paneelelamutega.
Aasmäe sõnul puuduvad Mustamäe vanades viiekorruselistes elamutes liftid, trepikojad on kitsad ning ratastoolide ja lapsevankritega liikumine on raskendatud. Seetõttu ongi vaja eelnevaid uuringuid, sest tegemist on keerulise küsimusega, mida Eesti praeguses õigusruumis pole võimalik lahendada.
Mustamäe paneelelamute tuleviku uurimisega on ametis kolm ülikooli. Estonian Business School analüüsib seadusandlust ja rahastamisvõimalusi, Tallinna Tehnikaülikool tegeleb ehitusküsimuste ja planeeringutega ning Tallinna Ülikool sotsiaalse poolega.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ehitusteaduskonna professor Irina Raud ütles, et kui Mustamäe algusosa suurpaneelelamud 1960. aastatel ehitati, peetigi nende elueaks 30–40 aastat. Praeguseks on juba pool sajandit täis ning TTÜs tehtud põhjalik uuring näitas, et konstruktsiooniliselt peavad elamud veel vastu küll ning elanikele ohtu ei kujuta. Muidugi võib ette tulla üksikuid äpardusi, nagu näitas kevadel Lasnamäel alla kukkunud rõdupaneel. Teine asi on aga tõesti see, et nendes paneelmajades ei vasta elamistingimused enam tänapäeva nõudmistele ja elanike vajadustele.
«Kolme kõrgkooli baasil kokku pandud uurimisrühmad peavad püstitama esmalt küsimused, mida edasi teha,» ütles Raud. «Kui suudame neile ka vastuseid leida, oleks väga hea.»
Tallinna Ülikool on koostanud küsimustiku ning inimesed käivad Mustamäel ukselt uksele ning küsivad kolmes esimeses mikrorajoonis elanikelt nende seisukohti võimalike tulevikuvariantide kohta. Samuti räägitakse korteriühistute esimeeste ja hooldusfirmade töötajatega.
«Vägisi ei saa ju midagi teha, sest valdavalt on korterid eraomanduses,» kinnitas Raud. «Me saame vaid anda nõu ja teha ettepanekuid, kuid mitte otsuseid langetada, seda peavad ikka tegema majade omanikud.»
Raua sõnul uuritakse praegu ka seda, mis kolmes esimeses mikrorajoonis on paremaks läinud. Üks niisugune asi on kindlasti haljastus, soojustatud on seinu, uuendatud katuseid ning torustikke ja küttesüsteeme – see on olukorda Mustamäe alguses parandanud.
Raua sõnul ei ole kindlasti olemas ainult üks tee – kas lammutada või renoveerida. Mustamäe võiks tulevikus kujuneda elamupiirkonnaks, kus on palju erinevaid kortermaju ja elustiile.
Linnaosa väärtust suurendab kindlasti ka see, et seal asub tehnikaülikool, kus töötavad õppejõud ja teadurid ning õppivad tudengid võivad olla huvitatud elamisest oma töö- ja õpikoha lähedal.