/nginx/o/2012/05/17/1109894t1h2cdb.jpg)
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo esitatud eelnõu, millega lisatakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusesse vajaduspõhine õppetoetus.
Valitsus kiitis heaks vajaduspõhiste õppetoetuste seaduseelnõu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu kohaselt on vajaduspõhist õppetoetust õigus saada kuni 26-aastasel üliõpilasel, kelle keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelise vaesuspiiri (praegu alla 280 euro kuus) ja kes täidab õppekava täies mahus.
Vajaduspõhise õppetoetuse suuruseks on kavandatud 135 eurot, mis on ligikaudu pool alampalka. Eesmärk on toetada majanduslikult kehvematest oludest pärit üliõpilaste õpingutele pühendumist ja õppekava intensiivset läbimist.
«On kritiseeritud, et 135 eurot kuus ei kata ära tudengi kõiki kulusid. Kõiki ei peagi katma, aga kindlasti on see abiks teistele riiklikele ja peretoetustele,» ütles minister Jaak Aaviksoo valitsuse pressikonverentsil. Lisaks tõi ta esile võimalust võtta õppelaenu 1917 eurot, teiseks eeldust, et üliõpilased saavad näiteks suvel osaajaliselt töötada.
«Meie rehkendus on selline, et heaks toimetulekuks võiks üliõpilase käsutuses olla 400 eurot kuus, aga see kõik ei saa olla maksumaksja kulul,» viitas Aaviksoo sellele, et tudengit peavad vastavalt võimalustele toetama ka tema perekonnaliikmed.
Eelnõu väljatöötamisel lähtuti eeldusest, et õppimisega seotud kulutuste katmisel osaleb üliõpilase perekond ning üliõpilane loetakse kuni 26. eluaastani vanemate perekonna liikmeks, kui ta ei ole abiellunud või saanud last.
Eelnõu näeb ette vajaduspõhise õppetoetuse kõigile üliõpilastele, sealhulgas neile, kes õpivad õppeasutustes, mis ei saa riigilt tegevustoetust. Vajaduspõhist õppetoetust on õigus taotleda ja saada alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilasel. Senine õppetoetuste süsteem jääb kehtima varem alustanud üliõpilastele ja kutseõppeasutuste õpilastele. Samaks jääb ka doktoranditoetuse jagamise kord.
Aastal 2013 on õppetoetuste väljamaksmiseks kuluv summa hinnanguliselt 3,4 miljonit eurot, eeldusel, et enamik üliõpilasi asub õppekava täitma täies mahus.
Praegu kehtiva õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt on õppetoetus tagatud üksnes kõige edukamatele üliõpilastele ning reaalsete vajaduste mõju õppetoetuse saamisel on olnud minimaalne.
Parimad üliõpilased saavad praegu 55 eurot põhitoetust ja kui nad ei ela ülikooliga samas kohalikus omavalitsuses, lisandub sellele 28 eurot sõidutoetust. Eesti üliõpilaste praegune tugisüsteem on Euroopas eripärane, kuna võtab arvesse peamiselt akadeemilist edasijõudmist, mitte sotsiaalmajanduslikku tausta.