Homme jõuab valitsuse lauale õppetoetuste seaduse muutmist taotlev eelnõu, mis kehtestab üliõpilastele nende majandusliku olukorra alusel toetuse maksmise reeglid ja tõstab toetuse suuruse 135 euroni.
Valitsus hakkab arutama õppetoetuste süsteemi muutmist
Õppetoetuse eesmärk on, et üliõpilased saaksid täielikult pühenduda õppimisele ja lõpetada kõrgkool nominaalajaga, selgitatakse eelnõus. Kehtiva õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt, mis pärineb 2003. aastast, on õppetoetus tagatud üksnes kõige edukamatele üliõpilastele ning reaalsete vajaduste mõju sedalaadi õppetoetuse saamisel on olnud minimaalne, seisab eelnõus.
Parimad üliõpilased saavad 55 eurot põhitoetust ja kui nad ei ela ülikooliga samas kohalikus omavalitsuses, lisandub sellele 28 eurot sõidutoetust. Eritoetusi on kõrgkoolid seni maksnud oma äranägemise järgi, lähtudes enamasti tudengite majanduslikest vajadustest.
Eelnõu kohaselt on vajaduspõhist õppetoetust õigus saada kuni 26-aastasel üliõpilasel, kelle keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelise vaesuspiiri (praegu alla 280 euro kuus) ja kes täidab õppekava täies mahus. Vajaduspõhise õppetoetuse suuruseks on kavandatud 135 eurot, mis on umbes pool alampalka.
«Õpingutega seotud kulude katteks on üliõpilastel võimalus võtta ka õppelaenu 1917,35 euro ulatuses ja õppetööst vabal ajal osalise koormusega töötada. Kokku tagavad nimetatud vahendid sissetuleku, mis võimaldab pühenduda õpingutele ilma täiskoormusega töötamata,» seisab eelnõus.
Eelnõu kohaselt saavad vajaduspõhist õppetoetust taotleda kõik üliõpilased, ka need, kes õpivad õppeasutustes, mis ei saa riigilt tegevustoetust. Vajaduspõhist õppetoetust on õigus taotleda ja saada alates 2013./2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilasel. Senine õppetoetuste süsteem jääb kehtima varem alustanud üliõpilastele ja kutseõppeasutuste õpilastele. Samaks jääb ka doktoranditoetuse jagamise kord.