Kapo eksuurija õigustas end

Kaitsepolitsei korruptsiooniuurija Indrek Põder põhjendas vahistamisjärgsel ülekuulamisel finantsmahhinatsioonides osalemist sooviga asuda tööle mõne panga finantsjärelevalves, selgub eile avalikuks saanud kriminaaltoimikust.

«Minu huvi ja eesmärk oli tegelikkuses asuda tööle siseauditi valdkonnas finantsalal,» jutustas mees mullu 20. detsembril kapos ülekuulamisel. «Sealhulgas võib silmas pidada ka Krediidipanka.»

Põder mõistis, et tema osalust Krediidipanga omanike vahelise tüli klaarimises ei ole võimalik eitada. Ja nii ta «avameelselt» asjadest rääkima hakkaski. Mehe väitel tuli tema tulevane töö Krediidipangas jutuks, kui Moskva Panga palvel Krediidipanga tegevjuhtkonna aktsiate ostu-müügitehingut eraviisiliselt uurima asuti.

Põdra sõnul pidi finantsvahendaja ning tema hea tuttav ja jahikaaslane Oleg Smoli saama Krediidipanga uueks juhatuse esimeheks. Esimesel ülekuulamisel rääkis endine korruptsiooniuurija sedagi, et Smoli laenas talle 5000 eurot, et ta saaks oma Lõuna-Eestis asuvas maavalduses saunamajale katuse peale ehitada.

Põder ei teadnud siis, et Smoli oli teda eelnenud ülekuulamisel kujutanud pesueht väljapressijana. Inimesena, kes nõudliku tooniga esitas pealtkuulamise vältimiseks Skype’is tehtud kõnes tingimuse maksta 188 000 eurot talle, tema sugulasele Andres Tiislerile ja kahele kriminaalse taustaga mehele.

Selleks, et nood aitaksid Smolil lahendada Krediidipanga sisekonflikti. Viimane pidas targemaks selle raha ära maksta, sest arvas nii saavat endale kapo mitteametliku kaitse.

Põder tunnistas ülekuulamisel, et oli Krediidipanga otsa eest saanud tasuks 35 000 eurot. «Ma olen mõelnud, et selle peaks deklareerima,» lausus ta.

Põdra väitel oli tal kavas see raha vormistada talle õe kaudu kuuluva OÜ I&I Projekt arve kaudu.

Tollane korrakaitsja ei aimanud veel, kui tugevad asitõendid uurijad tema vastu kuue kuuga tegelikult kogunud olid. Ja nii võis mees julgelt üritada oma osa ilustada.

See, kui sügavalt ta tegelikult sees on, sai Põdrale selgeks, kui talle tänavu 23. jaanuaril täpsustatud kuriteokahtlustus esitati. «Soovin järele mõelda ja anda ütlusi homme,» teatas mees, kui oli läbi lugenud nelja lehe pikkuse kuritegude nimekirja.

26. jaanuaril toimunud pikemal ülekuulamisel oli Põdra jutt kardinaalselt muutunud. Kauaaegsest südamesõbrast Smolist sai mehe ütlustes kauge tuttav jne. Põneva infona mainis Põder Vene oligarhi Vladimir Antonovi huvi Eesti panganduse vastu.

Viimati nimetatud mees, kellele Leedus kuulunud Snoras Banka ja Läti Krājbanka lõpetasid pankrotiga, soovis kanda kinnitada Eestiski ja otsis selleks siin sobivat panka. Sobivaimaks ostuobjektiks leiti Põdra väitel olevat Krediidipank, mille suuromanik Moskva Pank oli huvitatud oma 40-protsendilise osaluse müümisest.

Hinnaks küsitud 23 miljonit krooni Antonovile sobis. Ent siin tekkis uus takistus – nimelt olid pangas endas puhkenud sisetülid, mida Põder klaarima asus ja mistõttu ta lõpuks vahistatigi.

Välkidee – teenida skandaalist raha

Indrek Põder rääkis ülekuulamisel, kuidas tema slaavlastest partnerid Aleksandr Arhipov ja Oleg Smoli otsustasid eelmise aasta lõpus puhkenud elamislubade skandaalist endale tema abil raha teha.

Nimelt näitas Põder oma kaaslastele elamislubade skandaali puhkedes ajalehes Eesti Ekspress avaldatud Isamaa ja Res Publica Liidu tollaste poliitikute Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachi 147 kliendi nimekirja. Arhipov ja Smoli avastasid, et umbes pooled sellest nimekirjast olid nende tuttavad, kelle arvel plaanisid mehed hakata raha teenima. Selleks peeti nõu, kuidas aidata nimekirjas avaldatud isikutel elamisloa tingimuste täitmiseks vajalikke nõudeid täita.

Et sirvitav Eesti Ekspress kuulus Põdrale, lubanud nii Smoli kui ka Arhipov lahkudes, et ostavad endale sama ajalehenumbri. Risto Berendson