/nginx/o/2012/05/10/1097812t1h2bf4.jpg)
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Jevgeni Ossinovski ütles riigikogu kõnetoolis, et kõrgharidusreformi seadus seab nii ülikoolid kui ka tudengid uutesse ohuolukordadesse.
SDE: tasuta kõrghariduse asemel tuleb hoopis võitlus raha pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ossinovski kinnitusel vähendab uus kord, kus ülikoolide rahastamine sõltub ennekõike läbirääkimistest ministriga, ülikoolide sõltumatust. Samuti toob see paratamatult kaasa ülikoolide vahelise kõrilõikamise selle pärast, kes milliseid erialasid ja mis ulatuses õpetab, mõjutades nii õppe kvaliteeti.
«Just autonoomia äravõtmise pärast tõmbusid ülikoolid tagasi ka haridusreformi arutelust – ühed loodavad, et saavad uuest süsteemist Aaviksoolt rohkem raha, teised kardavad, et kui nad ministri vastu lähevad, jäävad hoopis rahast ilma,» ütles Ossinovski.
Vajadus iga hinna eest semestris 30 ainepunkti kokku saada ei aita tema sõnul kuidagi tõsta üliõpilaste teadmiste taset. «Soov üliõpilasele võimalikult kiiresti diplom kätte anda jätab tahaplaanile selle, mis paberi taga tegelikult on,» lausus Ossinovski.
Sotsiaaldemokraadid on samuti seisukohal, et reform halvendab vaesematest peredest pärit üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele ning kasvatab hariduslikku kihistumist. Nimelt ei kavatse valitsus esitada sellist õppetoetuste süsteemi, mis kehvemal järjel tudengeid ka tegelikkuses aitaks.
«135 euro suurune vajaduspõhine toetus ei ole äraelamiseks piisav. Lisaks teevad 100-protsendiline õppekava täitmise nõue ja õppetoetuse arvestamine toimetulekutoetuse saamisel tulude hulka vaesemate üliõpilaste hakkamasaamise pea võimatuks,» selgitas Ossinovski.