/nginx/o/2012/05/10/1097798t1h5f19.jpg)
Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) hinnangul ei too täna vastuvõetud ülikooliseadus lubatud tasuta kõrgharidust, sest sellega ei tõuse kõrghariduse kvaliteet ja endiselt on lahendamata tudengite majanduslik olukord.
EÜL: tasuta kõrgharidusest jäi järgi linnuke valimislubaduse ees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kvaliteet tähendab nii õppe sisu kui ka seda, et tudengid saavad reaalselt õpingutele pühenduda.
«See seadus ei tõsta kõrghariduse kvaliteeti, nagu väitsid koalitsioonipoliitikud, sest kõrgkoolid ei saa raha juurde õppekavade arendamiseks ja õppejõudude palkade tõstmiseks. Senine eraraha asendub lihtsalt avaliku rahaga,» tõdes EÜLi esimees Eimar Veldre.
Tudengiorganisatsioonide jaoks on suurim murekoht selle seaduse juures endiselt lahendamata õppetoetuste probleem. «Riik paneb tudengid olukorda, kus neil on üha raskem sobitada õpinguid ja tööd ja nad on sunnitud võtma õppelaenu,» sõnas Veldre.
EÜL rõhutas, et tudengiesindajad jätkavad võitlust seoses õppetoetuste eelnõuga, mida riigikogu oleks pidanud käsitlema koos täna vastu võetud seadusega.
«Nõuame, et valitsus esitaks riigikogule tudengite tugisüsteemi tervikliku kava, mitte pelgalt õppetoetuste eelnõu,» rõhutas Veldre.