Pakosta: kõrgharidusreformi detailsus on harukordne

«Kui me selle detailsusastmega, millega on ülikoolide rahastamise alused seaduses täpselt märgitud, hakkame kõiki eelnõusid kirjutama, siis see tähendab põhimõtteliselt teistsugust riigikogu tööd kui seni,» ütles Pakosta. Seadust on lihvitud mitmeid kuid ja tänasel lõpphääletusel oli see riigikogu ees kuuendat korda.

Pakosta sõnul tagab seadus selle, et olukord kõrghariduses paraneb nii ülikoolide kui ka tudengite jaoks.

Ülikoolid saavad riigieelarvest raha juurde, tudengite jaoks suurenevad valikuvõimalused. Nii mõnedki väärtused tuleb ümber mõelda ja nendega harjuda. «Tudengite õpingute rahastamine hakkab sõltuma sellest, kui palju on nad motiveeritud ja valmis ülikooli ära lõpetama.»

Sellega kaasneb Pakosta sõnul tendents, et üliõpilaste endi valikud hakkavad muutma seda, mida kõrgkoolides õpetatakse. Tudengid teevad aga oma valikud eelkõige tööturu muutunud ootuste järgi.

«Eesti ettevõtted ei saa praegu rahvusvahelistes hangetes osaleda, kui töötajatel on lõpetamata kõrgharidus. Seadus aitab parandada ettevõtete võimekust täita tööülesandeid parimal tasemel,» leidis Pakosta.

Lisaks pööras ta tähelepanu eelnõu perepoliitilistele aspektidele. «Esimest korda saavad tudengitest noorte perede vanemad teha eksameid akadeemilise puhkuse ajal ja õppida tasuta ka juhul, kui täidavad vaid 50 protsendi ulatuses õppekava. Selliseid perepoliitilisi meetmeid ei ole enamike riikide seadusandluses.»

«Kinnitan siin puldis Isamaa ja Res Publica fraktsiooni nimel, et vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu jõustub 2013. aasta sügisest,» lisas Pakosta vastuseks opositsioonisaadikute kriitikale.