Koalitsioon kiirustab vanemapensioni menetlust takka

Opositsioon heitis aga eelnõule ette läbimõtlematust erijuhtumite suhtes.

Pevkur ütles, et vanemapensioni süsteem väärtustab lapse kasvatamist ja aitab kompenseerida lapse kasvatamise tõttu väiksemaks jäävat pensioni. Ministri ei saa otseselt öelda, kui mitme inimese võrra aitab see konkreetne eelnõu sündimust tõsta, kuid ta oli kindel, et see on üks osa peredele kindlustunde andmisel ning seega ka motiveerimisel peresid rohkem lapsi saama.

«Tegemist on väga hea eelnõuga, tõsiselt. Ma seisan nagu lõvi siin puldis ja võitlen iga eelnõu eest, mis perede kindlustunnet parandab,» sõnas Pevkur.

Riigikogu liige Yana Toom (Keskerakond) ütles, et ehkki talle vanemapensioni eelnõu väga meeldib, sest ta saab rikkaks pensionäriks, kui nii kaua elab, peab ta äärmiselt suureks eelarves olevat summat 981 432 eurot, mis on ette nähtud sellest elanike teavitamiseks. «Ma tean, et valitsuskoalitsioonile väga meeldib Tallinnale ette heita suuri meediakulusid. Aga näiteks viimane teavituskampaania Tallinna linnas, kus oli 13 erinevat videoklippi, kõik lehed, tänavad, plakatid, postid täis – maksis täpselt viis korda vähem,» imestas Toom.

Pevkur vastas, et see on sotsiaalkindlustusameti välja arvestatud summa. «Selle eelnõu tegemisel on arvestatud sellega, et kuna tegemist on uue õigusega inimeste jaoks, siis võib tekkida vajadus kõiki inimesi teavitada,» selgitas minister.

Heljo Pikhof (SDE) leidis, et ehkki tegu on õige põhimõttega eelnõuga, on selles terve rida puudujääke ning jääb mulje, et see pole korralikult läbi mõeldud. Tema hinnangul kärbitakse sellega nende õigusi, kelle lapsed sünnivad pärast 2013. aastat. Teisalt võib tekkida oht, et pensionilisa hakatakse maksma ka neile lapsevanematele, kes last polegi tegelikult üles kasvatanud.

Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL) lootis, et riigikogu jõuab eelnõu vastu võtta juba selle istungiperioodi lõpuks, et 2013. aasta algul jõustuma plaanitud seaduse rakendamiseks jõutaks teha vajalikud muudatused süsteemis ning viia läbi ka inimeste teavitus.
Eelnõu näeb ette kolme liiki meetmed. Alates 2013. aastast sündinud lapse eest makstakse vanema teise pensionisambasse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni 4-protsendilist sissemakset keskmiselt töötasult. 1980-2012 sündinud lapse eest arvutatakse vanema pensionile juurde pensionilisa 2 aastahinde suuruses. Ühtlasi saavad enne 2013. aastat sündinud lapse vanemad saavad 2015. aastast juurde ühe aastahinde vääringus pensioni, mis praeguste prognooside kohaselt on iga lapse eest umbes 60 eurot aastas.
Pensionilisa kahe aastahinde suuruses hakatakse maksma 2013. aasta 1. jaanuarist ning täiendavat pensionilisa ühe aastahinde suuruses 2015. aasta 1. jaanuarist.
Tsahkna lausus, et summad, mida lapsevanemad hakkavad tulevikus tänu sellele eelnõule pensionilisana saama, on märkimisväärsed.

Ta loetles, et ühe lapse korral lisandub lapsevanema pensionile 184,8 eurot, kahe lapse puhul 369,6 ja 3 lapse puhul 554,4 eurot aastas. Tsahkna lisas, et neile, kelle lapsed sünnivad pärast 2013. aasta 1. jaanuari, lisatakse pensioni teise sambasse kolme aasta jooksul 1134 eurot, et see oleks samaväärne nendega, kellele lisatakse raha pensioni esimesse sambasse.

Eelnõu ellurakendamiseks peaks kuluma alates 2015. aastast ehk eelnõu täisrakendamisel 37–38 miljonit eurot aastas.

Riigikogu lõpetas esimese lugemise, eelnõule ettepanekute esitamise tähtaeg on 14. mai.