Täna ennelõunal tähistati Maarjamäe mälestusväljakul Teise maailmasõja lõppu Euroopas ning mälestati kõiki selles sõjas langenud ja hukkunud inimesi.
Fotod: Maarjamäel mälestati Teises maailmasõjas hukkunuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna mälestab Eesti kõiki Teises maailmasõjas langenuid ja hukkunuid inimesi, olenemata sellest, kas tegemist oli sõjaväelaste või tsiviilisikutega ning millist mundrit nad kandsid,» ütles regionaalminister Kiisler.
Kiisler märkis Maarjamäel peetud kõnes, et Teine maailmasõda oli inimkonna valusaim õppetund, mida ei tohi unustada.
«Teine maailmasõda on ajaloo kõige suurem ja ohvriterohkeim konflikt, mil hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, kellest suure osa moodustasid tsiviilisikud. Seetõttu tuleb 8. mail mälestada mitte ainult lahingutegevuses langenuid, vaid ka repressioonide läbi hukkunud tsiviilisikuid,» lisas minister.
Avaldamaks austust kõikidele Teises maailmasõjas langenuile ja hukkunuile panid Kaitseväe kaplanid täna pärjad ka punaarmeelaste hauatähisele Kaitseväe kalmistul ning natsismiohvrite mälestusmärgile Rahumäe juudi kalmistul.
1945. aasta 7. mail allkirjastasid liitlasvägede ja Sakse relvajõudude esindajad Prantsusmaal Reimsis Saksa Riigi kapitulatsiooniakti, mille kohaselt lõpetati sõjategevus Euroopas 8. mail.
2004. aasta 22. novembril võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva tähistamise kohta, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks. Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele.