/nginx/o/2012/05/05/1088560t1h072c.jpg)
Täna lõppes Kirde kaitseringkonnas suurtükiväepatarei õppekogunemine, millel osales üle 80 protsendi kutsutud reservväelastest.
Suurtükiväelaste õppekogunemine läks korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patarei õppekogunemine algas reservväelaste formeerimisega 29. ja 30. aprillil. Õppekogunemistel õpiti relvastust, harjutati kogu patarei osade koostööd, patarei tuletegevust, selle juhtimist. Kompleksharjutus lõppes laskeharjutustega 122 mm suurtükkidest kaitseväe keskpolügoonil.
«Minuga ajateenistuses käinutest oli kohal umbes 20 meest, lisaks tuli varasemalt teenistuses käinud reservväelasi. Vanuste vahe oli seetõttu meeste vahel kohati 30 aastat,» rääkis patarei juhtkonda kuuluv reservväelane seersant Madis Lehiste.
Suurtükiväelaste õppekogunemised viiakse läbi kolmes etapis, millest praegune oli teine, kus osalesid allohvitserid ja ohvitserid. Esimeses etapis, käesoleva aasta veebruaris, harjutasid ohvitserid juhtimist ja planeerimist ning viimases etapis, 2012. aasta teises pooles, harjutavad üksused koos reakooseisuga.
Suurtükiväe ülesandeks on toetada lahingüksuste tegevust kaudtulega. Tapal, Kirde kaitseringkonnas asuva suurtükiväeosa rahuaegne põhitegevus on suurtükiväe alane väljaõpe ajateenijatele ja reservväelastele. Eesti esimene suurtükiväeüksus formeeriti 16.01.1918 Haapsalus.