/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2012/05/03/1084842t1he5c7.jpg)
Mida aasta edasi, seda enam on Eesti kultuuritegelased ise või nende looming seotud magalarajoonidega. Postimees soovis teada, kas Mustamäe eesti kirjandusse jäädvustanud Mati Undi kunagine sealne kodumaja võiks saada kirjaniku mälestustahvli.
Mati Undi mälestustahvel Mustamäe korrusmajale?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjanike liidu esimehe Karl Martin Sinijärve arvates tuleks mälestustahvlite süsteem riigi või vähemalt linna(de) tasandil ühtse ja ilusana välja töötada.
«Võttes eeskujuks kas või Londoni, kus on tõepoolest põnev jalutada ja vaadata, kes kus elanud on,» nentis Sinijärv. «Tagasihoidlikud ja kaunikujulised märgised – mis ka hästi silma jäävad – nii kirjanikele, maadeuurijatele, riigimeestele, teadlastele kui üldse silmapaistvatele inimestele.»
Ta lisas, et Eesti Kirjanike Liit saaks kindlasti sellise süsteemi loomisel abiks olla. «Mati Unt ja veel mitmed lähiminevikus lahkunud suurkirjanikud aga vääriksid mälestustahvlist enamatki,» leidis Sinijärv. Skulptuurid peavad aga linnaruumi rikastama ja sestap polegi Sinijärve sõnul oluline paigutada neid elukohtade lähedusse, vaid paikadesse, mis mälestusmärgi tekkimisest kõige enam võidaksid.
«Üksi Kirjanike Maja Harju tänaval, mis tänavu pool sajandit vanaks saab, võiks kubiseda mälestustahvlitest ja olla ümbritsetud seal elanud kirjandushiidude kujudest, alates Jaan Krossist ja Juhan Viidingust. Nii et koht pole peamine, mõte on,» toonitas ta.