/nginx/o/2009/02/16/134095t1h0916.jpg)
Peamiselt sõltuvushaigetega tegeleva Wismari haigla ravijuht psühhiaater Jaanus Mumma kinnitab, et kriisiaeg pole haigla patsientide arvu kasvatanud.
Kriisiaeg pole Wismari haigla töökoormust suurendanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu on hoopis vastupidi, haigla poole peal on viimased paar kuud patsiente vähem kui tavaliselt ja ambulatoorselt käib sama palju kui varem,» kinnitas Mumma Kuku raadio saates «Ärataja». Küll on tema sõnul vähenenud nende arv, kes oma raha eest ravile tulevad.
Kokku on Wismari haiglas 25 voodikohta, kuid haigekassa eraldatavast rahast jagub kümne inimese raviks. Mumma sõnul leidub kriisis inimesi alati, aga praegu tuleb tõepoolest ette ka selliseid patsiente, kes on haaranud pudeli järele näiteks koondamise tõttu.
Seda Mumma siiski ei usu, et haiglasse voodikohti juurde peaks looma. «Eelmisel kuul olime üle aastate miinuses ja ka praegu on haiglas tühje kohti,» kinnitas ravijuht. Ta lisas, et majanduskriisi mõju inimeste tervisele on praegu veel vara hinnata.
Ehkki Wismari haigla on pooltühi, võib selle põhjuseks olla just tasuline ravi, mida inimestel pole võimalik endale lubada.
Positiivne märk on Mumma sõnul see, et alkoholi läbimüük on langenud. Pole ka täheldatud alkoholi asendamist mõne muu meelemürgiga. «Narkootikumid on ju veel kallimad,» nentis Mumma.
Kõige hullem aeg oli tema sõnul üleminekuaeg ENSVst iseseisvaks riigiks. «Siis olid nii psühhoosid kui alkoholiga seotud haigused laes,» meenutas Mumma ja tõi näite: «Kui kiirabiga haiglasse toodud alkohoolikute arv on aastate viisi olnud kuskil 20 inimest kuus, siis üheksakümnendate keskel oli see arv 30-40 juhtumit kuus.