Teisel ringil kõrgharidusreform jagab riigikogu endiselt kahte leeri

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas (RE) ütles täna riigikogus nn kõrgharidusreformi seaduse uuesti arutamise teisel lugemisel, et teeb ettepaneku seadus 10. mail vastu võtta.

Selleks on kultuurikomisjon muutnud neid seadusepunkte, mille vastuolu tõttu põhiseadusega jättis president seaduse 27. veebruaril välja kuulutamata.

Näiteks leevendas komisjon üliõpilasele kehtestatavat piirangut täita õppekava akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Muudatuse kohaselt ei saa akadeemilisel puhkusel viibimisel eksameid sooritada alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilased, varasemalt immatrikuleeritud tudengitele säilib see õigus aga 2016/2017. õppeaastani.

Samas hakkab akadeemilisel puhkusel viibimisel ainete tegemine olema lubatud kõikidele üliõpilastele, kes on keskmise, raske või sügava puudega isikud, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemad või eestkostjad või akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

Kuna presidendi otsuse kohaselt ei olnud seaduse algses variandis üheselt arusaadav, millal tekib õppekulude hüvitamise nõude õigus, täpsustati selle korda. Täiskoormusega eesti õppekeelega õppekaval õppivalt üliõpilaselt on õigus nõuda õppekulude hüvitamist üksnes siis, kui üliõpilane ei ole täitnud algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu.

Ülikoolide autonoomia säilimiseks muudeti seadust nii, et valitsusele jääks volitus üksnes täpsustada tegevustoetuse mahu määramise täpsemaid tingimusi ja korda. Uues sõnastuses on ette antud ka osakaalud, millest peab haridus- ja teadusministeerium lähtuma kogu kõrgharidusõppe läbiviimise eelarveliste vahendite jaotamisel. Tegemist on mõõdetavate näitajatega nagu üliõpilaste arv, lõpetajate arv riigile olulistes õppevaldkondades või välisõppejõudude arv. Konkreetsetes õppeasutustele tegevustoetuste eraldamistes lepitakse kokku nende näitajate omavahelised osakaalud ja tulemuseesmärgid.

Tulevikus sõlmitakse ülikoolile tegevustoetuse eraldamiseks ülikooli ja haridusministeeriumi vahel kolmeks aastaks haldusleping, milles lähtutakse missioonist, eesmärkidest ja riigi vajadustest. Selle täitmiseks sõlmitakse igal aastal uus tulemusleping, kus on kirjas nii ülikooli kohustused kui ka selle finantseerimise tingimused. «Kuidas konkreetne number kujuneb, on läbirääkimiste osa,» ütles Klaas.

Riigikogu enamus kiitis kultuurikomisjoni ettepanekud täna ka heaks.

Opositsioonierakondi tulemus ei rahulda

Klaasi sõnul on eelnõusse sisse kirjutatud muudatused n-ö kirik keset küla, sest komisjon püüdis omavahel tasakaalu panna üliõpilaste, ülikoolide ja erakondade soovid.

Ta ei jaganud opositsioonisaadikute kartusi, et seadus sellisel kujul hoopis raskendab tudengite olukorda. «Ma ei näe, et püüdliku tudengi elu muutuks kuidagi keerulisemaks. Vastupidi, temal on selgus, mida tema peab andma ja mida tal on õigus nõuda ning mida on ülikoolil õigus temalt nõuda,» ütles Klaas.

Klaasi sõnul pooldab ta kõrgharidusreformi ja vajaduspõhiste õppetoetuste seaduste samaaegset rakendumist, kuid ei näe vajadust neid koos arutada.

Sotsiaaldemokraat Jaak Allik ütles, et muudatustele vaatamata on seaduses endised hädad. Reformi rahastamine on ebaselge, madalaid õppetoetusi ja karmistunud tasuta õppe tingimusi kõrvutades võib aga ennustada, et paljudel tudengitel tuleb õppe eest siiski maksma hakata.

Lisaks ei toetanud koalitsioon ettepanekut tuua avalik-õiguslike ülikoolide rahastamise üle otsustamine valitsuse pädevusest tagasi riigikogu pädevusse. Praktikas tähendab see Alliku sõnul seda, et riigikogu jagab igal aastal laiali suuri summasid kõrgharidusraha teadmata, kuhu see tegelikult kulutatakse. «Tegelikult on see järjekordne kurb näide, et riigikogu 12. koosseis on ennast ise muutnud kummitempliks valitsuse käes,» ütles Allik.