/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg nentis reedesel pressikonverentsil, et vaatamata haavatute ja hukkunute kuhjumisele, ei ole Vene relvajõud hiljuti suurt edu saavutanud. Samuti ei osutunud edukaks ka venelaste ulatuslik drooni-ja raketirahe.
«Kuigi Vene föderatsiooni aktiivsus on mõnevõrra suurenenud, siis märgatavaid edusamme pole neil ette näidata. Avalike andmete põhjal on Ukraina relvajõud ja julgeolekuasutused kokku arvutanud, et alates sõja puhkemisest 2022. aasta veebruaris, on tänaseks Vene vägedel kokku ligi miljon vigastatud ja hukkunud sõdurit,» sõnas Kiviselg.
Ta tõi välja, et ainuüksi käesoleva aasta esimeses pooles on viga saanud 200 000 sõdurit, kellest pooled on surma saanud. Nende ohvrite järel on hõivatud ligi 1200 km². Kiviselg lisas, et vigasaanute statistikat ei varja ka Vene kaitseministeerium, kelle ametlikel andmetel naaseb rindele 98% haavatutest, mis näitab võimuladviku suhtumist enda sõduritesse.
«Tähelepanuväärne on ka 8-9 juuni öösel Ukrainat tabanud raketi-ja droonirünnak, mis oli selle sõja üks suuremaid. Venemaa lennutas kokku 499 objekti, mille hulgas olid nii droonid kui ka ballistilised, radarivastased ja tiibraketid. Ukraina õhutõrje suutis alla lasta kõik raketid ja enamus droonidest, mistõttu tabas sihtmärki vähem kui viis protsenti käiku läinud moonast,» lausus Kiviselg.
«Kui vasturünnak oli kättemaksuks juuni alguses toimunud Ukraina strateegilisele operatsioonile «Ämblikuvõrk», siis jäi see oodatust nõrgemaks, üles luurekeskuse ülem. Sellegipoolest oli rünnak osa mustrist, milles Venemaa sihib süstemaatiliselt Ukraina energeetikataristut, sõjatööstust ja tsiviilisikuid. Paraku näeme, et lahinguväljal pole näha Venemaa valmidust ei ajutise ega jäädava vaherahu asjus läbirääkimisteks,» nentis Kiviselg.