KUKU ⟩ Ministeerium: millise profiiliga Rootsi vangid Eestisse lubatakse (2)

Valitsus saatis Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendi lepingu eelnõu kooskõlastusringile. Kõige varem võivad Rootsi kurjategijad Eestisse jõuda järgmise aasta lõpus, kirjutas Tartu Postimees varem. 

«Praeguse plaani järgi on meil kokku lepitud, kes nad olema ei saa,» sõnas Kuuse ja tõi välja, et Eestisse ei tooda vange, kes on selgelt seotud organiseeritud kuritegevusega või äärmuslike vaadetega, mis võiksid Eesti ühiskonda ohustada. Eestisse tuuakse meesvangid, keda on karistatud näiteks isikuvastaste-, narko- või seksuaalkuritegude eest. 

Asekantsler nentis, et Eestisse pole mõtet tuua lühikese karistusajaga vange, sest vastasel juhul muutuks projekt kulukaks ka Rootsile. «Meie kokkulepe on selline, et vangistuse algus toimub Rootsis. Seal tehakse ära esmased toimingud ja vangistuse keskpaik veedetakse Eestis. Enne seda, kui vabanemise kuupäev saabumas on, viiakse vang tagasi Rootsi riiki,» selgitas Kuuse.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) ja Rootsi võimude väljaöeldu vahel ilmnes aga vastuolusid, kuna ühe teatel tuuakse Eestisse madala riskiga kinnipeetavad, teiste teatel aga ka raskemate kuritegude toimepanijad. «Võiksin hoopis alustada sellest, et vabandan, et segadus on sõnumite tõttu tekkinud. Selle madala riski all ikkagi mõeldi, et need kinnipeetavad ei kujuta endast laiemat ohtu ühiskonnale väljaspool vanglamüüre. Igal süüdimõistetul on siiski oma riskitase olemas,» kommenteeris Kuuse. 

Asekantsler kinnitas, et Eestil on võimalus vanglarendi teemal palju kaasa rääkida ja lepingu järgi võib Eesti piltlikult öeldes viimasel hetkel vangi Eestist Rootsi ka tagasi saata. 

Kuidas hakkab tööelu 600 välisvangiga vanglas välja nägema ning kuidas lahendati Rootsi vangide suitsetamissoov, kuula pikemalt juba saatest!