Kiiruskaamera mõõdab juunist ka eemalduva sõiduki kiirust (9)

PPA liikluskoordinaator Taavi Kirss ütles, et politsei otsib viise, kuidas liikluses vigastatute arv langusele pöörata. «Rahulikum liikulus on ohutum liiklus, sest sõidukiirus mõjutab otseselt nii õnnetuse juhtumise tõenäosust kui ka kokkupõrke tagajärgede raskust.»

«Siiani oleme politsei mobiilseid kiiruskaameraid kasutanud sarnaselt teeäärsete püsivate kiiruskaameratega ehk mõõtnud kiirust ainult ühes suunas. Mõlemal suunal mõõtes kahekordistame kaamera mõjuala ning süsteem fikseerib ka mootorratta registrinumbri,» selgitas Kirss.

Kirsi sõnul on kiiruseületamine laialt levinud probleem, mida kiiruskaamerad aitavad siiski alla tuua. «Kui autojuhid märkavad kiiruskaamerat, võtab enamik juhte hoo maha. Mootorratturid enamasti mitte ning sageli on nende kiiruseületamised enam kui 20 kilomeetrit tunnis,» rääkis Kirss.

Tänavusel motohooajal on kiiruskaamerad tuvastanud 425 mootorratturi kiiruseületamist. Õnnetustesse on mootorrattad sattunud 30 korral ja üks sagedasemaid põhjuseid on valesti valitud sõidukiirus. Möödunud aastal hukkus liikluses kokku üheksa mootorratturit ja üks kaasreisija. Nendest ülirasketest õnnetustest tehti kuuel juhul uurimise käigus kindlaks, et mootorrattur ületas lubatud kiirust.

Üle Eesti on kokku kaheksa mobiilset kiiruskaamerat, mis alustavad mõlemas suunas mõõtmist 1. juunist. Maanteeäärsed statsionaarsed kaamerad jäävad praegu kiirust mõõtma senisel moel.

Tegelikult kavandab politsei turvalisuse tõstmiseks maanteedel veel teisigi meetmeid. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev rääkis Postimehe otsesaates, et politsei on varem juba rakendanud rahunemispeatuseid ja nüüd hakatakse seda tegema suuremas mahus. «Anname inimestele võimaluse kasutada hoiatustrahvi või rahalise trahvi asemel kasutada rahunemispeatust. Paraku mitte sellisel viisil, et sa tegeled sel ajal mingite oma tegevustega, vaid kasutad aega siiski liiklusohutuse alaseks õppeks või siis oma järelduste tegemiseks.»

Lisaks plaanib politsei Belitševi sõnul pöörata tähelepanu ka ettevõtete sõidukitele. «Ma arvan, et see võiks olla enamiku Eesti ettevõtete jaoks selline uhkuse märk, et sinu ettevõtte sõidukid näitavad liikluses eeskuju. Nii et me juhime tähelepanu sellele, et ka ettevõtete logode ja kirjadega sõidukid võiksid olla liikluses teistele eeskujuks.»

Samuti plaanib politsei pöörata rohkem tähelepanu korduvrikkujatele, kutsudes neid politseijaoskonda, et vesteldes nende käitumise võimalikest tagajärgedest.