Siim Raie: uuel eesti keele eksamil toovad tõenäoliselt edu loogiline arutlus ja ladus kirjaviis

Raie oli üks seitsmest eri eluala esindajast, kellel Eesti Õpilaskondade Liit palus märtsi keskel seni proovimata eksam täismahus läbi teha.

Kuigi Raie lõpetas keskkooli 1995. aastal ega ole kunagi ühtki riiklikku eksamit tegema pidanud, nõustus ta simulatsioonis osalema enese proovilepanekuks.

«Ma ostsin endale trükise pealkirjaga «Eesti keele ortograafia» ja jõudsin selle ühe korra ka diagonaalis üle lugeda,» kirjeldas ta eksamiks ettevalmistumist. «Värskendasin seda, mis puudutas komade panemist ja suurt algustähte – kõik, mis nagu hiljem selgus, ei ole selle eksami puhul nii oluline.»

Eksami esimeses osas tuli seista silmitsi lühikeste tekstilõikudega, millest kolm olid Eesti luuleklassikasse kuuluvad luuletused armastusest. «Tuli analüüsida, milliseid väljendeid kasutatakse oma emotsioonide väljendamiseks ja kas seal on midagi varjatut või mittevarjatut. Püüda aru saada, mida luuletaja on püüdnud öelda kas siis enda ja oma suhte kohta või lugeja kohta,» iseloomustas Raie.

Kuigi vastused tuli kirja panna küllalt lühidalt, oli eksamisse põimitud keerukaid mõttekäike. «Raske oli seal isegi see, et selleks, et ühest kolmest luuletusest aru saada, pidin ma kasutama õigekeelsussõnaraamatut, mis oli lahkelt lauale pandud. See ei olnud üleliia lihtne ülesanne ka täiskasvanutele,» nentis ta.

Raie tähelepanekute kohaselt on uue eesti keele eksamiga oluliselt laiendatud teemade valikut, mille mõistmist noorelt eeldatakse. «Seal oli ajalugu, keskkonnakaitset, inimestevahelisi suhteid ja osa neist oli ka humoorikas kastmes. Mulle tundus, et eeldatakse, et keskkoolilõpetaja vaatab väga laia pilguga elule,» ütles Raie.

Neid samu oskusi tuli demonstreerida ka vähemalt 400-sõnalises kirjandis.

Raie möönis, et uus eksam on subjektiivne nii kirjutaja kui ka hindaja seisukohast. Kui õigekirja eest on võimalik eksaminandile anda punkte väga objektiivselt, siis arutluskäigus ja teemaarenduses ei saa ainuüksi elukogemuse erinevuse tõttu eeldada, et 18-aastased hindajaga ühel pulgal oleksid. Raie soovituse kohaselt viivad eksamil seetõttu edule mitte revolutsioonilised ideed, vaid ladus kirjaviis ja loogiline argumentatsioon.

«Üldine lugemus tuleb antud juhul kasuks. Ma arvan, et eneseväljendamisoskus ja lai silmaring lihtsalt aitavad seda eksamit teha. Kui varem on kõik raamatud lugemata, siis ööpäevaga neid läbi ei loe,» sõnas ta.

Kuigi Raie pole oma eksmitulemust veel teada saanud, jäi talle eksamist hea mulje. «Minu meelest oli see isegi huvitavam kui konkreetsel teema kirjandi kirjutamine. Ma arvan, et see eksam oli küll nõudik, aga elluastuja suhtes peabki nõudlik olema. Kui ma mõtlen selle peale, mida inimesed oma tulevikus tegema peavad, siis ülejäänud elus küsitakse neilt üsna vähe, mida nad konkreetselt teavad, aga üsna palju, mida nad ühest või teisest asjast arvavad.»

Mida sisaldab uus eesti keele eksam?

Eksami esimene ehk tekstimõistmise osa koosneb neljast kuni kuuest ligi 1000-sõnalisest alustekstide komplektist, millest igaühes kuni kolm teksti. Komplektid esindavad luulet, ilukirjanduslikku proosat, draamat, publitsistikat ja/või (populaar)teadust.

Eksaminand valib ühe komplekti ja lahendab selle põhjal kaks kuni neli analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet.

Ülesanded eeldavad terviklikke 50–100 sõna pikkusi vastuseid. Kogutulemusest moodustavad selle osa võimalikud punktid 40 protsenti. Ülesannete lahendamiseks on aega kaks tundi.

Eksami teine, tekstiloome osa põhineb alustekstidel ja esitatud probleemil, millest lähtudes eksaminand kirjutab vähemalt 400-sõnalise sidusa arutleva teksti (kirjandi).

Kirjandi kirjutamisel võib õpilane valida ükskõik millise alustekstide komplekti juurde kuuluva tekstiloome ülesande. Kirjand peab põhinema etteantud probleemil, alustekstide kasutamine selles ei ole kohustuslik.

Kogutulemusest moodustavad selle osa võimalikud punktid 60 protsenti. Ülesannet on aega lahendada neli tundi.

Eksam algab kell 10 ja kestab kuus tundi. Endiselt on ainuke eksamil kasutada lubatud abivahend «Eesti õigekeelsussõnaraamat».