Istikupõud sunnib puuhakatisi Leedust juurde tooma

«Taimi veel on, aga need ei ole eestimaised, vaid Leedust pärit,» tunnistas Olavi Udam Erametsaliidust. Kodumaiseid puuhakatisi lihtsalt kõigile soovijatele ei jätku, kuigi veel paari aasta eest jäi neid nii palju üle, et need lihtsalt põletati ära.

«Tol ajal, kui (istikuid –toim.) põleti, oli suur masuaeg, inimesed hoidsid oma raha, keegi ei istutanud. Järelikult on majandusolukord nüüd nii palju paranenud,» rääkis Udam.

Metsamehe sõnul võib üheks istikute nappuse põhjuseks olla ka see, et vahepeal on puukoole vähemaks jäänud. «Minu teada oli taimekasvatajaid 180, tänaseks on vaevalt 60 järgi,» tunnistas mees. «Eks see ühe või kahe aasta halb turuseis põhjustas ka selle, et inimesed ei tahtnud laiendada oma tootmist ja tegevust,» lisas ta.

Udami sõnul on nad rääkinud taimekasvatajatega, et kuna ühistuline süsteem on järjest tugevamaks läinud, on tekkinud mingid garantiid, et teatud kogus istikuid ka ära ostetakse, nii saab ka istikukasvatajatele stabiilsemaid tingimusi ja lepinguid pakkuda. Metsamehe sõnul loodab ta, et varsti jagub ka Eestis kõigile soovijatele omamaist taime.

Istikute nappus on aga kergitanud nende hinda, mis Udami kinnitusel on tänavu 10 protsenti kallim kui mullu.

Istikuid tuleb hankima hakata juba sügisel

Metsaomanikel, kel on plaanis oma metsa uuendada, soovitab Udam juba sügisel ühistutega ühendust võtta ja taimed ära tellida. «Praegu kehtib reegel – kes ees, see mees,» tunnistas ta. Kui istikuid on rohkem, siis saab müüa ka neile, kes tellida ei jõudnud.

«Eks see natuke ikka tuli üllatusena, sest tavaliselt ei ole nende realiseerimisega väga head minekut,» tunnistas Lääne-Virumaal puukooli pidav Raivo Kool. Tema lubas oma viimased kuuse- ja kaseistikud ära juba jaanuaris.

Tänavuse istikunappuse põhjuseid võib Kooli arvates olla mitu. «Kas siin on olnud mingi planeerimise viga või on paljudel (kasvatajatel- toim) istikud hävinud, sest need aastad pole kerged olnud,» arutles ta. Ka pakkus ta välja, et paljudes metsades on samaaegselt olnud raided ning seegi võib tekitada kunstliku defitsiidi. «Võib olla mõni kasvataja on oma tegevust vähendanud, sest neid aastaid on olnud küll ja küll, kus on tulnud istikuid metsa alla visata, sest kui need kevadel ära ei lähe, siis tuleb need hävitada,» pakkus ta välja veel ühe põhjuse.

Istikute soovijad võiksid Kooli sõnul juba sügisel kasvatajaga ühendust võtta. «Sel juhul kasvataja näeks heameelega ka väikest ettemaksu, et ta oleks kindel, et need taimed ka ära võetakse,» sõnas mees. Ta meenutas oma puukooli pidamise esimest aastat, kui üks mees lubas kõik istikud ise ära osta. «Aga siis oli varsti jaanipäev käes ja meest ei kusagil ja ega mul siis nende istikutega enam midagi teha olnud.»

Kool möönis, et päris kindlat kokkulepet sügisel siiski sõlmida ei saa. « Meil on see risk, et äkki on hiired lume all nahistanud, haigused tulevad ligi ja siis ei saa neid istikuid ju müüa,» selgitas kasvataja. Kui kevadel lumi ära sulab, siis peaks klient ise huvi tundma, kuidas olukord on ja kas äkki on vaja istutusmaterjali kusagilt juurde otsida.

Ranged reeglid

Istutusmaterjali toomisel riiki kehtivad väga ranged reeglid, nii tohib Eestisse tuua istikuid vaid Lätist, Leedust ja teatud Valgevene piirkondadest. «See on tingitud bioloogilistest iseärasustest,» selgitas Udam. Põhja poolt toodud taimed ei kohane ja lõunapoolsed taimed on külmahellad. Ka on nende geneetilised koodid erinevad. Udami tõi näite, kuidas omal ajal (19 saj keskel – toim.) toodi Eestisse Saksamaalt männiseemet ja külvati sellest männikuid. «Neist tulid igavesed oksapässid ja enamus neist on tänaseks maha raiutud,» rääkis ta nn Darmstadti männikute saatusest.