Kujutage ette, kui Ruhnu saar asuks Mandri-Eestist tuhandete kilomeetrite kaugusel, nii et aega ja raha saareelanike varustamiseks toidu ja muuga kuluks praegusega võrreldes mitu korda rohkem. Aga just nii on Gröönimaaga, mis suurema osa vajaminevast Taani kaudu sisse toob.

Taani on endiselt saare peamine kaubanduspartner, kelle osa moodustas 2024. aastal umbes 62 protsenti Gröönimaa impordist ja 86 protsenti ekspordist.

Gröönimaa majandus ja elukallidus sõltubki pea täielikult Taani kuningriigist. Viimane kontrollib talle kuuluva autonoomse suursaare välispoliitikat ja suhteid teiste riikidega. Taani on ka peamine tarneahel muu maailmaga ehk see on logistiliselt ja taristu mõttes praktiline valik. Tahad midagi maailmast osta – Taani kaudu. Tahad midagi maailmale müüa – ikka Taani kaudu.

Suurtel Gröönimaa ettevõtetel on võimalik ka mujalt importida, kui see on rahaliselt mõistlik, aga suurem osa, mis Gröönimaal lettidel ja gröönlastel kodudes, pärineb tuhandete kilomeetrite kauguselt Taanist. Selle tõttu on ka elu silmnähtavalt kallim kui mandri-Euroopas, ütleb ettevõtja Tupaarnaq Kreutzmann Kleist.

Kommentaarid (16)