/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/05/05/16822528t1h3d04.jpg)
Siseministeerium saatis kooskõlastamisele päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on tugevdada päästevaldkonna tööd ja tagada parem valmisolek kriitilisteks olukordadeks. Muudatust hakati kavandama 2023. aastal.
Siseminister Igor Taro (Eesti 200) selgitas, et muudatuste kõige otsesem mõju inimestele on häirekeskuse töökindluse suurendamine: «Anname asutustele senisest selgemad õigused takistada pahatahtlike või ekslike kõnede laviini, mis võib pärssida abi jõudmist nendeni, kes seda päriselt vajavad. Meie kõigi turvalisus sõltub sellest, kui kiiresti ja tulemuslikult suudame kriitilistes olukordades reageerida.»
Häirekeskuse töökindluse tagamiseks antakse ametile õigus panna ootele need helistajad, kes ummistavad hädaabiliini ja kellel puudub kiire abivajadus. Selline meede võib olla vajalik näiteks olukorras, kus nutiseade teeb iseseisvalt kõnesid või kui inimene helistab 112-le korduvalt pahatahtlikult.
Lisaks kehtestatakse uus väärteokoosseis, mis võimaldab võtta vastutusele need, kes segavad teadlikult häirekeskuse tööd. Karistusena on ette nähtud rahatrahv või arest – korduval rikkumisel võib trahv ulatuda kuni 1200 euroni ning juriidilise isiku puhul kuni 10 000 euroni. Väärtegusid hakkab menetlema politsei- ja piirivalveamet.
Muudatus on siseministeeriumi teatel vajalik, kuna möödunud aastal tehti hädaabinumbrile 12 725 pahatahtlikku valekõnet, mida oli 11 protsenti rohkem kui 2023. aastal.
«Need on teadlikult tehtud kõned, kus helistajal puudub kiire politsei, kiirabi või pääste abivajadus. Pahatahtlike valekõnedena arvestame korduvaid pöördumisi sarihelistajate poolt, aga ka kõnesid, mille ainus eesmärk on solvata või alandada päästekorraldajat. Sellised kõned hoiavad hädaabiliini hõivatuna, mistõttu võib viibida elupäästva abi jõudmine abivajajani. Kavandatav muudatus annab häirekeskusele täiendavad võimalused töökindluse tagamiseks, mis on tugeva ja usaldusväärse hädaabiteenuse alustala,» rõhutas häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.
Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas ka päästeameti ülesandeid kiirabi abistamisel – edaspidi on päästjatel selge õigus avada lukustatud uksi või eemaldada muid takistusi, kui kiirabil on vaja kiiresti abivajajani jõuda. Seni on seda tehtud ametiabi korras, kuid muudatus annab tegevusele kindla õigusliku aluse.
Samuti ajakohastatakse rahvusvahelist pääste- ja demineerimistööd puudutavad regulatsioonid, mis koondatakse ühtsesse seadusesse. Määratletakse nõuded, millele peavad vastama päästemeeskondade liikmed ning täpsustatakse humanitaarabi andmise ja kiirete missioonide korraldamise kord.