/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/09/30/773568t1hf610.jpg)
Liikluskomisjoni liikme, TTÜ professori Tiit Metsvahi sõnul ei ole küll komisjoni eilse otsuse taga konkreetseid arvutusi või analüüse, ometigi ei ole tegu emotsionaalse otsusega.
TTÜ professor: piirkiiruse tõstmata jätmine polnud emotsionaalne otsus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsvahi rääkis Vikerraadio hommikuprogrammile, et analüüse on tehtud palju, tuues näiteks Norra teadlase Rune Elviku uurimuse. «Piirkiiruse tõstmise ja liiklusõnnetustes hukkunute vahel on otsene seos, piirkiiruse ja avariide juhtumise vahel on seos veidi väiksem,» sõnas Metsvahi.
«Kogu Euroopas tuuakse seda välja - liiklusohutuses on kõige olulisemad kiirus, autojuhi joove ja turvavarustuse kasutamine,» ütles Metsvahi.
Metsvahi oli kindel, et liikluskomisjoni otsus piirkiirust tavateedel mitte tõsta ei ole vale. «Viimase kahe aasta jooksul on põhimaanteedel autorongide ja sadulrongide hulk kasvanud 27,5 protsenti, tugimaanteedel 18 protsenti. Sellisest suurest rekkast mööda sõitmine on kõige ohtlikm asi ja neid on juurde tulnud,» tõi ta esile põhilise ohu. «Kui toome kiiruse 90 peale ühtlaselt igal pool, on liiklusvoog sujuvam.»
Teiseks viitas ta, et aastate jooksul on lõikude arv, kus suvist piirkiirust tõstetud, pidevalt kasvanud, samuti on suurema kiirusega läbitavad lõigud lühemaks läinud. «Tulemus on see, et juht ei teagi, millisel kiiruspiirangu alal ta sõidab.»
Metsvahi sõnul võiks tõesti arutleda edasi ka sel teemal, et talveperioodiks piirkiirust langetada. Ta tõi näiteks Rootsi, kus on maanteede üldine piirkiirus 70 km/h. «Kui võrrelda Rootsiga, siis läbisõidetud kilomeetrite kohta oleme hukkunute arvult 3,5 korda viletsamas seisus.»