KUKU ⟩ Kaljurand: tulised teemad Brüsseli kohvinurkades (2)

Koolis, tööl, igal pool on nn kohvinurga-teemad. Mis on teie hinnangul kõige tulisem teema praegu Euroopa Parlamendis?

Üks on kindlasti julgeolek. Kui me räägime Ukrainast, Venemaast, president Trumpi ettearvamatust käitumisest, siis vaieldamatult see on see, millest räägitakse kohvinurkades. Kui siiamaani oli väga selge, et me oleme Ameerika Ühendriikidega liitlased, me mõtleme ühtemoodi, me tegutseme ühtemoodi, siis nüüd on selle kohale tulnud väga palju erinevaid küsimärke. Jah, me oleme liitlased, aga meie liitlane käitub meile tihti arusaamatult.

Kui ma vaatan oma fraktsiooni seisukohast, siis ka kõik, mis puudutab migratsiooni. Pärast europarlamendi valimisi on erinevad riigid tulnud välja väga erinevate seisukohtadega, kus nad pole enam nõus sellega, milles lepiti kokku aasta tagasi migratsioonipaketi raames. Kuidas kontrollida illegaalset migratsiooni? Kuidas illegaalse migratsiooni vastu võidelda? Kuidas seista selle eest, et Euroopa Liidu idapiir, mis on ka meie piir, oleks kõige paremini kaitstud? Kuidas saada lõpuks üle dogmast, et ka Euroopa Liidu raha eest võib ehitada rajatisi Euroopa Liidu idapiirile? Nii et võib-olla ka migratsioon on küsimus, kus me oleme täitsa kahte lehte, nii fraktsioonis kui parlamendis. 

Eesti eurosaadikud räägivad ka sellest, et me saame Balti riikides kaitsekulutuste vajadusest väga hästi aru, meediapealkirjadest käib läbi ka viis protsenti. Ja siis on jällegi teised liikmesriigid, kus me räägime kaitsekulutustest nulli ja ühe protsendi vahel. Mida me siis üldse ära üritame teha, kelle töö on see neid lõpuks veenda?

Eks see on meie oma ühine töö. Aga see on ka küsimus, mida ma olen küsinud Ursula von der Leyenilt, kui ta käis meie fraktsioonis. Et mida ta teeb selleks, et liikmesriikide panus Ukraina aitamisse oleks natukenegi võrdsem? Natukenegi solidaarsem? Sest Euroopa Liit ju püsib solidaarsusel. Ja ta ei vastanud sellele. 

Me oleme algatanud Euroopa Liidus ka selle mõtte, et võiks olla rahaline fond nagu oli ka pärast Brexitit. Millega toetati neid riike, mille majandus kannatas pärast seda kõige rohkem. Peaks olema mingisugune rahaline fond, mis toetaks neid riike, kes kannatavad kõige rohkem ka Ukraina sõja tõttu.

Siinkohal tuleb meelde, kui meediaveergudel arutleti selle üle, miks ei kutsunud Briti peaminister Eestit Londonis toimunud Ukraina kohtumise arutelule. Oli palju keskustelu, kas me oleme võib-olla n-ö haukuvad koerad? Et meie Balti riikidega ainult nõuame? Kuidas teie tajute, kas see suhtumine on siis levinud? 

Tihti jah, me saame asjadest erinevalt aru. Kui meie fraktsioon tuli juulikuus kokku ja me tegime esimese lauaringi, siis kõik delegatsioonide juhid pidid ütlema, mis olid kõige teravamad küsimused valimiskampaanias ja mida valijad neilt ootavad. Ma olin vist kolmeteistkümnes, kes rääkis ja enne seda ei kõlanud kordagi sõna «julgeolek». Elamispinnad, sotsiaalküsimused ja alles siis tuli julgeolek.

Mina väidan, et paraku kõik Euroopas pole veel aru saanud, et sõda, mis Ukrainas toimub, pole ainult Ukraina sõda. Nad sõdivad meie põhimõtete ja väärtuste ning rahvusvahelise õiguskorra eest. Ja sellest pole aru saadud. 

Euroopa Parlament on eriline selles mõttes, et ta on tegelikult peegeldus sellest, mida Euroopa inimesed mõtlevad. Valitsused räägivad valitsuse kokku lepitud jutupunkte. Siinsed parlamendisaadikud esindavad oma valijaid, ehk nemad ongi tegelikult see kraadiklaas, mida nende valijad arvavad. Kuulates neid, siis nende valijad praegu paraku... Ma ei saa öelda, et nad ei hooli sõjast Ukrainas, see on neile kauge ja see on neile eemal. Neile on teised teemad praegu palju olulisemad. 

Aga teist teed pole, kui et selgitada ja rääkida. 

Mis muljeid jagas Eesti parlamendisaadik ja pikaaegne diplomaat USA presidendi viimaste sammude ja ELi suhete kohta, kuula pikemalt juba saatest!