:format(webp)/nginx/o/2025/04/04/16755494t1hfd81.jpg)
Karita Mikko on sündinud mitu korda. Kaks korda vähemalt. Esimest korda 1984. aastal. Esimene sündimine käis nii, nagu sel ajal tavaks. Kui vedas, ei saanud sünnitaja ämmaemanda käest sõimata. Kõigil sünnitajatel seda õnne ei olnud.
Laps pääseb emaüsast välja. Võib-olla saab kerge laksu vastu taguotsa, et nutt vallale pääseks ja ümbritsevatele kinnitaks, et eluvaim on sees. Nabanöör lõigatakse läbi. Last mõõdetakse, kaalutakse, mähitakse ja viiakse ema juurest ära. Üheksa kuud on ta emaga üks olnud läbi vere ja hingamise ning nüüd, pärast meeletult suurt sündimise ja sünnitamise pingutust lahutatakse ta emast.
Mida võib ta tunda, mida oma kasvamisse kaasa võtta?