/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/04/04/16754243t1hf0b6.jpg)
Tartu ringkonnakohus tühistas reedel Viru maakohtu otsuse täies mahus ja mõistis vandeadvokaat Küllike Nammi süüdi toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses. Karistusena määrati naisele trahv 150 päevamäära ulatuses ehk 13 485 eurot.
Süüdistuse kohaselt volitas Vihula vallavanem vähemalt ajavahemikul 2016–2017 Nammi valda esindama ning vallale õigusteenust osutama. Volitused õigusteenuse osutamiseks seisnesid Vihula vallavolikogu otsusega algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses valla nimel esitatavate seisukohtade koostamiseks ning valla esindamises maavanema järelevalvemenetluses.
Süüdistuse järgi omistas Vihula vallavanem suulise volitusega Nammile avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundi õigusteenuse osutamiseks ja valla esindamiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Vihula valla põhimääruse alusel.
Tartu ringkonnakohus tõi välja, et vandeadvokaat Nammi toime pandud kirjeldatud sündmuste ahel näitab, et ta mõistis, et ta oli volitatud isik Vihula valda esindama ja sai aru, et tal polnud õigusabilepingut.
«Süüdistuse kohaselt on Namm alates 2012. aasta maist MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige. Seega täitis ta Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses samal ajal huvitatud isiku MTÜ Käsmu Majaka Sadam huve, suunates jätkuva tegevusega sisuliselt õigusteenuse osutamisel ametiisikuna otsuseid ja toimingud kohaliku omavalitsuse esindajana Vihula vallavalitsuse nimel ja pani teadvalt toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses.»
Viru maakohus mõistis 24. augusti 2023. aasta otsusega Nammi toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses õigeks ning mõistis Eesti vabariigilt Nammi kasuks välja õigusabikulude katteks 40 484,78 eurot.
Namm tuleb toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses süüdi tunnistada.
Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegium otsustas aga täna, et Viru Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu täies mahus ja Namm toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses süüdi tunnistada.
Kohus põhjendas, et selles asjas oli põhiliseks vaidlusküsimuseks see, kas Namm oli Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses ametiisik. Ringkonnakohus tuvastas tõendite alusel, et Nammile andis vallavanem suulise volituse esindada valda üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses.
Ringkonnakohus leidis muuhulgas, et valla töötajad, kelle tööülesannete hulka kuulus selle teemaga seonduvate küsimuste lahendamine ja kes oleksid võimelised vajalikke dokumente koostama, seda ei teinud. Seega pidi nende töö ära tegema keegi teine, mis kinnitab seda, et vastavad volitused olid antud Nammile.
Kriminaalkolleegium rõhutas, et ainult kirjaliku kliendilepingu vormistamata jätmine volituste andmisel ei välista inimese karistusõiguslikku vastutust. Vastasel juhul oleks avaliku võimu kandjal võimalik vastutust vältida vaid nõuetekohase volituse vormistamata jätmisega.
«Ringkonnakohtu hinnangul leidis ka kinnitust, et Namm täitis sisuliselt talle vallavanema antud ülesannet, nõustades valda seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga, sealhulgas vahendas dokumente, olles nende sisuga hästi kursis. Samas hindas kolleegium, et Nammi tegevus kirjade vahendamisel ei ole sadama detailplaneeringu menetluses sellise kaaluga, mida saaks käsitada toimingute sisulise suunamisena.»
Kriminaalkolleegium tunnistas vandeadvokaadi süüdi selles, et ta kasutas maavanema järelevalvemenetluses oma õigusalaseid teadmisi ja autoriteeti, mille abil suunas detailplaneeringu protsessi MTÜ-le Käsmu Majaka Sadam soodsas suunas, mis lõppes sellega, et Lääne-Viru maavalitsus andis Käsmu sadama detailplaneeringule heakskiidu.
Ühtlasi rikkus Namm kohtu hinnangul korruptsioonivastase seaduse punkte sellega, et Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine oli temaga seotud MTÜ huvides, millest ta oli MTÜ juhatuse liikmena teadlik.
Kolleegium võttis süü suuruse hindamisel arvesse, et Nammi suunamistegevus Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses oli väike. See piirdus valla esindajana ühel maavanema järelevalve menetluse koosolekul osalemises.
«Teisalt oli selle rikkumise olulisus avaliku võimu teostamisel väga suur. Detailplaneeringu vastuvõtmisel oleks tekkinud MTÜ-l võimalus rajada sadam, mille investeeringu suurus oli 1,5 miljonit eurot, mis ületab eriti suure varalise kahju enam kui kolm korda. Kolleegium arvestas sedagi, et tegu pandi toime ligi kaheksa aastat tagasi ja Namm pole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud.»
Lisaks tuleb Nammil kanda maakohtus tekkinud õigusabikulud, apellatsioonimenetluse kulud jäävad Eesti vabariigi kanda.
Otsus ei ole jõustunud.
Prokuratuur: otsused peavad olema langetatud erapooletult
Riigiprokurör Liis Vainola sõnul on nad rahul, et Tartu Ringkonnakohus nõustus täielikult süüdistuses etteheidetuga ning mõistis kogutud tõendite põhjal vandeadvokaat Küllike Nammi süüdi toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses.
«Kohus nõustus prokuratuuri hinnanguga, et Namm ületas enda volitusi, täites samal ajal kahte rolli. Ühelt poolt täitis Namm ametialaseid ülesandeid kohaliku omavalitsuse nimel, ent samal ajal oli ta MTÜ juhatuse liige. Tänane ringkonnakohtu otsus saadab ühese signaali – selline tegevus ei ole lubatud,» lisas ta.
Kohus leidis, et Namm oli Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses ametiisik ning tegi toiminguid vallavalitsuse nimel. Tänase otsusega nõustus riigiprokuröri sõnul kohus, et Namm rikkus toimingupiirangut proovides suunata avalikke otsuseid kindla huvigrupi suunas.
«Meie kogukondasid puudutavad otsused peavad olema langetatud erapooletult ja kõigi huve arvestades. Kui neid otsuseid hakkavad suunama inimesed, kellel on selleks isiklik huvi, ei aita see kuidagi kaasa kogukondade arengule, vaid loob keskkonna, kus valitsevad seadusevastased privileegid.»
Küllike Namm ja kaitsja kaebavad kohtuotsuse edasi
Küllike Nammi kaitsja, vandeadvokaat Norman Aasa sõnul on ta ringkonnakohtu otsusega tutvunud ja koos Nammiga otsustasid nad esitada selle peale riigikohtusse kaebuse.
«Kohtuotsus tõestab järjekordselt, kui ebamäärane on toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseis ja kuivõrd erinevalt juristid, sealhulgas kohtunikud, sellest aru saavad. Sellise ebamäärase sätte alusel isikute süüdimõistmine on õigusriiklikult problemaatiline,» märkis Aas.
Ta tõi kohtuotsuse puhul probleemkohana välja, kuidas on võimalik saada ametiisikuks ilma igasuguse kirjaliku lepingu või selge volituseta.
«Teiseks on korruptsioonivastases seaduses toodud toimingupiirang mõeldud vältima ikkagi huvide konflikti avalike vahenditega seotud otsustes ja korruptsiooniohu suurust mõjutab otsusest puudutatud avaliku raha hulk. Antud juhul on ringkonnakohus toimingupiirangu ulatuse määramisel lähtunud aga üksnes eraraha arvelt tehtava võimaliku investeeringu suurusest,» märkis kaitsja.