/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
/nginx/o/2025/03/12/16709232t1h214f.jpg)
Kaitseväe peatehnik Raigo Puusepp nentis Kuku «Hommikuraadios», et Leedu päästeoperatsiooni täpsemaid detaile pole õnnestunud ka temal näha, kuid koos liitlastega oleks sellest kindlasti väga palju õppida.
USA ja Leedu sõjaväelased tõmbasid esmaspäeval välja eelmise nädala algul laukasse uppunud USA soomuki. Pikk ja ohtlik päästeoperatsioon kestis veel viimase, neljanda hukkunud sõduri leidmiseni.
Kuigi ka Eestis on soiseid alasid üksjagu, ei ole nii mastaapset päästeharjutust siin tehtud ning ka õppusi planeeritakse selliseid piirkondi vältides.
«Kõige olulisem on õnnetuse mõistes ikkagi ennetamine, mitte tagajärgedega tegelemine,» sõnas kaitseväe peatehnik. Tavapärase väljaõppe käigus juhtub Puusepa sõnul ikka, et liitlaste soomukid on pehmel pinnasel roomikuteni sisse vajunud. Küll aga reguleerivad eeskirjad, kus õppusi läbi viiakse ja soistel aladel neid ei tehta.
«Tavainimene mõtleb, et see operatsioon on justkui kestnud väga kaua. Tegelikult selle taga on väga palju tööd, alates päästetööde kujundamisest, staapide loomisest, plaanide väljatöötamisest,» rääkis Puusepp.
Päästeoperatsioonist oleks palju õppida
Saates spekuleeriti, mis lahendusi võidi Leedu päästeoperatsioonis kasutada. Kuivõrd soomuk oli sügavamal kui paar-kolm meetrit, kasutati Puusepa hinnangul kindlasti ka sonareid. Neid on võimalik vee alla suruda ning ultrahelilainetega tuvastada, kus mingi objekt on, selgitas ta.
Igasugune vintsimise operatsioon on Puusepa sõnul juba iseenesest väga loominguline ning koos liitlastega oleks Leedus juhtunust kindlasti väga palju õppida. «Kui meil oleks võimalik liitlastega tagantjärele lahata pärast menetluse lõppemist, et milline oli konkreetne vintsimise või ankurdamise metoodika,» selgitas ta.
Leedus uppunud soomusmasina väljatõmbamist ei ole õnnestunud videotelt ka Puusepal näha ja võimalik, et seda varjati ka teadlikult.
Sellises päästeoperatsioonis on asjaosaliste jaoks huvitavaks osaks tehniline pool. «Kui me räägime vintsimise jõududest, siis näiteks soomuki väljatõmbamiseks ma tegin väga-väga mustad arvutused, kus ma sain umbes 100–200 tonni tõmbejõudu. Kui me võtame nüüd kaks M88 soomukit, mida kasutati ka [uppunu] väljatõmbamiseks, siis ühe vintsi jõud on 40 tonni. See tähendab seda, et justkui 80 tonni jääb puudu,» kirjeldas Puusepp arvutusi. Seejärel tulevad tema sõnul mängu aga blokirattad, mis peaks jõudu kordistama.
Suuri vintsimisoperatsioone on kaitseväe osalusel toimunud ka Eestis, üheks näiteks tõi Puusepp 2010. aastal osaliselt läbi Ülemiste järve jää vajunud Poola lennuki.
Kuidas talitatakse Eestis?
Päästeseaduse järgi on päästetööde juhiks päästeamet. Samas lubab seadus kaasata ka teisi institutsioone, kellel päästetöödeks vastavad ressursid olemas on. Puusepa sõnul algaks sellise sündmuse lahendamine ka Eestis eeskätt staabi loomisega.