Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

6 fakti kuue legendaarse vaarao kohta, mida sa tõenäoliselt ei teadnud

Artikli foto
Foto: Viasat History

Egiptust valitses enam kui 3000 aasta jooksul umbes 170–190 vaaraod. Paljud neist on ammu unustatud, kuid mõni saavutas sellise hiilguse, et legendid neist elavad siiani. „Vaaraod: suursugusemad kui püramiidid“ on uus kuueosaline sari, mis esilinastub esmaspäeval 7. aprillil kell 21.00 Viasat History kanalil. Sari tõmbab saladuskatte kuuelt märgiliselt Egiptuse valitsejalt, kes on Džoser, Hufu, Ramses II ja III, Aleksander Suur ning muidugi Kleopatra. Sarjas kasutatakse värskeid uuringuid, originaalgraafikat ja eksperdiarvamusi. Oleme siia artiklisse kogunud mõne huvitava fakti nende kuue valitseja kohta, kes olid isegi püramiididest majesteetlikumad.

1. Džoser oli esimene Egiptuse valitseja, kes ehitas püramiidi.

Džoseri valitsemisaeg oli lühike, kuid ta kirjutas end ajalukku esimese vaaraona, kes lasi endale püramiidi ehitada. See Saqarras asuv 15 hektari suurusel alal asuv astmikpüramiid ehitati kuues etapis. Püramiidi ehitamiseks kulus 19 aastat, mis tähendab, et arvatavasti nägi Džoser seda oma eluajal. See oli matmispaik, kuid samal ajal pidi see tähistama võimu, mis paistaks kaugele. Džoseri nägemus oli ambitsioonikas, kuid seda aitas täide viia tema parem käsi Imhotep, kes oli preester ja arhitekt – tolle ajastu Da Vinci. Kuna ta tahtis püramiidi ehitada kivist, luues seeläbi maailma esimese kivimälestise, seisab püramiid siiani. Samuti oli see eeskuju mitmele vaaraole.

Artikli foto
Foto: Viasat History

2. Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja.

Aleksander Suur oli üks maailma vägevamaid sõjapealikke. Oma kolmeteistaastase valitsemisaja jooksul vallutas Makedoonia kuningas Kreeka ja Pärsia ning haaras isegi Egiptuse oma valdusse. Talle sillutas teed tema isa Philippos II, kes aitas Makedoonial kasvada vähetähtsast kuningriigist võimsaks sõjaliseks jõuks. Ta kujundas ümber armee; arendas välja faalanksi ehk jalaväeüksuse, mis oli peaaegu võitmatu; ja kasvatas oma poega nii, et too võtaks ühel päeval temalt trooni üle. Peale sõjapidamise õppis Aleksander kirjandust, ajalugu, filosoofiat ja algebrat. Philippos II kogus oma poja ümber hulga õpetajaid, kelle seas oli ka Aristoteles, hilisem antiikfilosoofia suurkuju. Makedoonia armee hävitas Aristotelese kodu ja linna. Philippos lubas Aristotelesele, et ehitab tema kodu uuesti üles, kui too annab oma teadmised edasi Aleksandrile. Tänu Aristotelese mõjutustele oli Aleksander kogu oma elu avatud filosoofilistele õpetustele.

3. Ramses II-l oli üle saja lapse

Ramses oli muljetavaldav kindral, kuid ka suurepärane poliitik. Teda tunnustatakse esimese rahvusvahelise rahulepingu eest. Ta kuulutas end jumalaks ja elas väga aktiivset armuelu. Tal oli seitse kuninglikku naist, sealhulgas legendaarne Nefertari, aga ka üle kahesaja konkubiini. Ramses oli isaks umbes sajale lapsele, kuid mõnede andmete kohaselt oli neid üle 150. Ta elas paljudest oma lastest kauem ja trooni päris tema kolmeteistkümnes poeg.

4. Hufu ehitas maailma suurima püramiidi

Hufu kohta on vähe teada, sest tulevaste põlvede jaoks ei säilinud tema valitsemisajast andmeid. Küll on teada, et ta lasi ehitada võimsa Giza püramiidi, mis on suurim olemasolev püramiid ja üks seitsmest maailmaimest. See on säilinud tänini ja see on nähtav ka kosmosest. Hufu valis oma hauakambri jaoks loodusliku platoo, et püramiidi saaks näha mitme kilomeetri kauguselt. Püramiid on 146 meetri kõrgune ja selle maht on 2,5 miljonit kuupmeetrit. See oli maailma kõrgeim ehitis peaaegu neli aastatuhandet. Püramiidi ehitamiseks oli vaja nii palju kive, et Hufu sundis isegi oma tütart prostitueerima, et saada kätte vajalik kogus. Selle valmimiseks kulus 27 aastat ja tänapäeval käib seda igal aastal vaatamas 110 000 inimest, kes soovivad imetleda selle suursugusust.

Artikli foto
Foto: Viasat History

5. Paljud usuvad, et Kleopatra tappis end mürkmaoga, kuid kas see on ka tõsi?

Kui lahing Rooma valitseja Octavianuse vastu lõppes kaotusega, sooritasid Kleopatra ja tema abikaasa Marcus Antonius enesetapu. Ajalooliste ülestähenduste kohaselt tappis Kleopatra end mürkmaohammustusega kätte või rinda, kuid isegi Kleopatra kroonik Plutarchos tunnistas, et tema surma kohta on eriarvamusi. Kuna Kleopatra oli osav keemik, on tõenäoline, et ta tappis end pigem surmava mürgi kui dramaatilise ja valuliku maohammustusega, mida sageli kujutatakse kirjanduses.

6. Ramses III abikaasa ja poeg üritasid teda tappa

Ramses III oli Egiptuse üks viimaseid suuri vaaraosid. Tema muumia analüüs näitab, et ta suri läbilõigatud kõriga. Aga kes ta tappis? Tema valitsemisaja lõpus sepitses Tiyi, üks tema vähemtähtsamatest abikaasadest, tema vastu vandenõu. Tiyi plaan oli lihtne: kui Ramses sureb, saab vaaraoks Tiyi poeg prints Pentawer, ja kõiki, kes mõrvale kaasa aitasid, tasustatakse. Seejuures kaasas ta inimesi vaarao haaremist, kuid ka võimsaid kindraleid ja preestreid. Kuigi mõrv õnnestus, paljastati vandenõu ja selle toimepanijad mõisteti süüdi ajaloo ühe esimese dokumenteeritud kohtuprotsessi käigus. Süüdi mõisteti 28 inimest, sealhulgas tassihoidjad, teenrid, aga ka kõrged ohvitserid. Mõni hukati või sunniti sooritama enesetappu, teisi sandistati, lõigates neil maha nina ja kõrvad. Ei ole teada, mis juhtus Tiyiga, kuid ühe ülestähenduse kohaselt sunniti Pentawer end tapma. Tema muumia asetati märgistamata sarkofaagi ja maeti ebainimlikes tingimustes.

Artikli foto
Foto: Viasat History

Need vaaraod olid tõelised legendid. Kuulsaks said nad erineval moel, näiteks vallutuste, hämmastava pärandi või ka oma surma tõttu. Küll aga on neil kõigil üks ühine joon: nende lood on säilinud tänapäevani, andes Egiptuse suursugustele püramiididele veelgi sügavama tähenduse.

Tagasi üles