/nginx/o/2025/04/02/16751452t1h2fd2.jpg)
Legendid kuldsetest linnadest on läbi aegade paelunud paljusid rändajaid, seiklejaid ja aardekütte. Hispaania konkistadoorid, keda köitis mõte El Doradost ja teistest kuldsetest suurlinnadest, astusid Ameerika mandrile lootuses leida rikkusi, mis pidanuks tooma igavese hiilguse ning uskumatu varanduse. Kuid kas need müütilised linnad olid tõepoolest olemas? Kas konkistadoorid leidsid tõesti aardeid, millest unistas kogu maailm? Vastuseid nendele küsimustele otsivad teadlased uues Prantsuse dokumentaalfilmis „Kullalinnad: müüdi taga olev tegelikkus“, mis esilinastub pühapäeval 6. aprillil kell 22.00 Viasat History kanalil.
Uue Maailma salapärased aarded – avastused ja legendid
Film viib vaatajad rännakule läbi Colombia mägede ja Peruu kõrbete, tutvustades uusi arheoloogilisi uuringuid, mis täiendavad meie arusaama kullast ja selle osast Kolumbuse-eelsetes tsivilisatsioonides. Konkistadoorid, kes uskusid, et rikkad linnad nagu El Dorado, Ciudad Perdida ja Paititi on olemas, vallutasid uusi maid halastamatu jõhkrusega. Nad ei teadnud, et nende arusaam kulla väärtusest erines märkimisväärselt Ameerika põlisrahvaste omast.
/nginx/o/2025/04/02/16751454t1hc13d.jpg)
Ciudad Perdida – tairona rahva kadunud linn
Sierra Nevada de Santa Marta džunglis on teadlased aastaid uurinud salapärast Ciudad Perdida linna, mille ehitas iidne tairona rahvas. Hispaania konkistadoorid ei suutnud seda kunagi vallutada, osaliselt keerulise maastiku ja kohaliku elanikkonna vastupanu tõttu. LIDARi tehnoloogia abil tehtud avastused näitavad selle asula tohutut suurust ja arenenud arhitektuuri, seades kahtluse alla stereotüübi Lõuna-Ameerika tsivilisatsioonide primitiivsusest.
Päikese pühamu ja Kuu pühamu – Mochica pühapaigad ja aarded
Peruu rannikul asuvad Päikesepüramiid (Huaca del Sol) ja Kuupüramiid (Huaca de la Luna), mis on jäljed Mochica tsivilisatsioonist. Need on pühad püramiidid, millel on selles loos samuti keskne osa. Hispaanlased leidsid püramiididest kuldehteid ja aardeid, kuid ei mõistnud, et kohalike jaoks oli kullal pigem sümboolne kui materiaalne väärtus. Arheometallurgia abil uurisid teadlased meetodeid, mida kasutati väärismetallist esemete valmistamiseks. Nad avastasid seeläbi, et paljud aarded ei olnud puhtast kullast, vaid hoolikalt valmistatud sulamitest.
/nginx/o/2025/04/02/16751457t1h5ad1.jpg)
Potosi – linn, mis muutis Euroopa saatust
Suurim aare, mille hispaanlased avastasid, ei olnud siiski mitte kuld, vaid hõbe. Potosí linnast Boliivias sai üks maailma rikkamaid ja rahvarohkemaid paiku, sest sealt leiti tohutud metallivarud. Hõbeda kaevandamine Cerro Rico mäel (nn rikas mägi) tugevdas Euroopa majandust ja muutis ajaloo kulgu, kuid tuhanded põliselanikud ning Aafrika orjad, kes töötasid kaevandustes ebainimlikes tingimustes, kaotasid seetõttu oma elu.
Kuld: vaimne sümbol või materiaalne aare? Suur kultuuriline arusaamatus
Ameerika vallutamisel ei piirdunud kahe maailma kokkupõrge tehnoloogiliste ja sõjaliste erinevustega, vaid hõlmas ka väärtusi ning uskumusi kulla kohta. Euroopa konkistadooride jaoks oli kuld samaväärne materiaalse rikkuse, võimu ja prestiižiga. El Dorado ja muude kadunud kullalinnade avastamist ei nähtud ainult rikkuse allikana, vaid ka võimalusena kindlustada endale tähtis positsioon Euroopa väärtussüsteemis, kus edu võtmed olid raha ja ressursid.
Paljudes Ameerika põliskultuurides oli kullal aga hoopis teistsugune tähendus. Kogukondades, nagu Muisca või Mochica, tähistas kuld rikastumise asemel pigem vaimsust ja harmooniat loodusega. Kulda kasutati rituaalides, ohvriandides ja tseremooniatel, et inimesed saaksid siduda end oma jumalate ning ümbritseva loodusega. Selle sära pidi meenutama elu tsüklilisust, päikese jõudu ja ühtsustunnet keskkonnaga. See tähendab, et kulla väärtust mõõdeti nii selle füüsiliste omaduste kui ka sügava kultuurilise ja vaimse tähenduse järgi.
Erinevad põhimõttelised arusaamad kullast tekitasid suure kultuurilise lahkheli, mis muutis ajalugu igaveseks. Eurooplased, keda pimestas mõte materiaalsest rikkusest, ei suutnud mõista, miks põlisrahvaste jaoks oli kuld enamat kui vahend, mille abil rikkaks saada. Vastastikuse mõistmise asemel viis see lahkheli kultuurilise konfliktini, millel olid traagilised tagajärjed mitte ainult põliselanikkonnale, vaid kogu mandrile.
„Kullalinnad: müüdi taga olev tegelikkus“ võimaldab meil süveneda kahe maailma keerulistesse suhetesse. Tänu murrangulistele arheoloogilistele uuringutele selgub, et kulla tõeline väärtus peitub materiaalse hiilguse asemel hoopis sümboolikas, mis lõi aluse paljude Kolumbuse-eelsete kultuuride identiteedile ja vaimsusele. Kullale annab asendamatu mõõtme selle mittemateriaalne tähendus, mis tekitas ühe suurima kultuurilise arusaamatuse ja muutis igaveseks inimajalugu.