KUKU ⟩ Tsahkna: mina ei ole Ameerika Ühendriikide suuvooder (3)

Eelmisel nädalal kohtusid Balti riikide välisministrid Ameerika Ühendriikide välisministri Marco Rubioga. «Kokkuvõtteks meil ei ole põhjust kahelda, et Ameerika Ühendriigid meiega koos ei ole,» ütles Tsahkna varem Postimehele. 

«Ta andis ülevaate just praegu toimuvatest läbirääkimistest Saudi Araabias ja ütles selgelt, et nad suruvad [Venemaa riigipead Vladimir] Putinit vaherahu suunas ja saavad väga hästi aru sellest, et ainuke, kes saab vaherahu pakkuda, on praegu Putin, nii et läbirääkimised on pingelised,» rääkis Eesti välisminister vahetult pärast kohtumist.

Välisministri kiidusõnad Ühendriikide kohta on kriitilist vastukaja tekitanud. Näiteks Eesti Ekspress kirjutas, et pärast mainitud visiiti ei saa keegi enam Eesti välispoliitikat tõsiselt võtta ning lisas, et välisminister ja -ministeerium on kolinud fantaasia- ja ulmekirjanduse sektsiooni.

Fakte, et USA Putinit survestaks, on raske leida, sest täiendavaid piiranguid pole Venemaale kehtestatud. Siiski selgitas Tsahkna, et tema edastas oma väljaütlemises Marco Rubio sõnu ning et tema öeldu on analüüsivõimetult kontekstist välja tiritud. «Täpselt seda Ameerika Ühendriikide välisminister meile ütles: nemad survestavad tugevalt Putinit, et Putin oleks nõus vaherahuga kõikidel võimalikel tasanditel.»

Küsimusele, kuidas USA Venemaad täna survestab, nentis Tsahkna, et seda tahaks ta isegi näha. «Selles mõttes, et mina ei ole Ameerika Ühendriikide suuvooder, ma räägin sellest, millest kohtumistel räägiti ja olen rääkinud ka sellest, mida meie ütlesime: Putin mängib Trumpiga ja Putin küsib järjest rohkem,» loetles ta. 

Tsahkna sõnul tuleb aru saada, et praegune Ameerika välispoliitika on varasemaga võrreldes sootuks teine ja mitte enam mustvalge. «Meie asi on jälgida ja seista selle eest, et ameeriklased jäävad meie liitlasteks. Kerge on närvi kaotada,» ütles ta. 

Küll aga on Trumpi administratsioonilt tulnud segaseid signaale ka otse Baltikumi kohta. Tsahkna sõnul ei meeldi Trumpi administratsioonile Euroopa Liit, mida ei tasu Euroopaga ühte patta panna, nagu me siinmail oleme harjunud. 

Balti riigid võtaks USA vägede ümberpaigutamise kulud enda kanda

Tsahkna rääkis, et Balti välisministrite ülesanne oli selgitada, et USA vägede kohalolek siin piirkonnas ja Poolas tagab eelkõige rahu laiemas perspektiivis. 

Eesti, Läti ja Leedu on valmis kulud enda kanda võtma, kui USA tahaks Euroopas vägesid ümber paigutada, lisas ta. Selline ettepanek käidi välja ka kohtumisel Washingtonis. «Eesti, Läti, Leedu on valmis kulud enda kanda võtma ja neid kahekordistama, et kui tahetakse Euroopas vägesid ümber paigutada – näiteks USA väed on ka Saksamaal ja mujalgi –, et siis tuleks neid vägesid paigutada mitte Euroopast välja, vaid pigem just idatiivale, kus võimalik Vene rünnakuoht on kõige suurem.»