Tehnoloogiatööstuses töötavad naised hindavad võimalust luua väärtust

Tehnoloogiasektoris on endiselt vähem naisi kui mehi – eriti juhtivatel ametikohtadel – ning eeskujusid napib. Paljud noored naised ei vali inseneeriat mitte seetõttu, et nad ei ole huvitatud, vaid kuna neil puuduvad eeskujud. Darja Orljankina, Aleksandra Kokorina ja Manouela Geronti tunnistavad, et jõudsid tehnoloogiavaldkonda osaliselt eeskujude mõjul.

Darja kasvas üles peres, kus inseneeria oli au sees. Tema isa ja vanavanemad olid elektroenergeetika insenerid, kes inspireerisid teda selle eriala poole liikuma. Aleksandra vanemad on samuti kogu elu tehnoloogiavaldkonnas töötanud ning Manouela huvi tehnoloogia ja inseneeria vastu on pärit isalt, kes oli tsiviilinsener ning kelle projektid ja joonised tekitasid temas juba lapsena huvi ehituse ja tehnoloogia vastu.

Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika eriala üliõpilasena leidis Darja tee ABB-sse tänu praktikakohale. Pärast praktikaid liikus ta insenerina projekteerimisfirmasse, kuid peagi pakuti talle ABB-s töökohta, täpsemalt võimalust liituda tarkvaraarenduse osakonnaga. Alustades manuaaltestijana kasvas ta kiiresti edasi Scrum Masteri ja tooteomaniku rolli. Täna juhib ta meeskonda, mis arendab tööstuslike ajamite tarkvara kontrolli programme.

Aleksandra Kokorina sattus ABB-sse läbi omapärase juhuse. 2006. aastal otsis ettevõte uusi töötajaid ning tema ema kandideeris ühele ametikohale. Aleksandra saatis teda vestlusele, kuid värbaja kutsus hoopis tema sisse ja tegi tööintervjuu, taipamata eksitust. Lõpuks salvestati siiski ka tema andmed ning paar päeva hiljem sai ta tööpakkumise. Tol ajal oli ta vaid 18-aastane. Alguses tootmistöölisena alustanud Aleksandra liikus edasi isolatsiooniliini spetsialistiks, seejärel tootmise tugispetsialistiks ja lõpuks kvaliteedijuhtimissüsteemide spetsialistiks. ABB-s töötatud 19 aasta jooksul on ta saanud kogemusi mitmes osakonnas ja arendanud end kvaliteedijuhtimise valdkonnas.

Manouela Geronti jõudis Eestisse Erasmuse praktikaprogrammi raames ja kuue kuu asemel on jäänud siia üheksaks aastaks. Olles varem töötanud ehitussektoris, otsis ta uut väljakutset projektijuhtimises ning ABB pakkus talle selle võimaluse. Täna on ta osa ABB kvaliteedi- ja pideva parendamise meeskonnast, juhtides tootearenduse rakendamise projekte.

Võimalus kaasa lüüa valdkonna tipp-projektides

Kõik kolm naist rõhutavad, et tehnoloogiavaldkonnas edukaks saamiseks on oluline enesekindlus, järjekindlus ja pidev areng. Darja usub, et inseneeria on meeskonnatöö, kus igaüks panustab oma teadmiste ja oskustega. Manouela peab tähtsaks enesekindlust, liidrioskuste arendamist ja kohanemisvõimet kiiresti muutuvas keskkonnas ning Aleksandra toob esile uudishimu ja julguse katsetada uusi asju.

Suurim projekt, milles Manouela on osalenud, oli üheksa toote tootmise käivitamine ABB Eesti tehases. «See nõudis põhjalikku planeerimist, suurt meeskonnatööd ning pidevat koordineerimist. Kuigi väljakutseid jagus, ei piirdunud tulemused ainult uute toodete turule toomisega – samal ajal said tehases kasutusele võetud ka täiustatud tootmisliinid, mis muutsid tootmise efektiivsemaks ja turvalisemaks,» kirjeldab Manouela. Klientidele tähendas see kõrgema kvaliteediga ja põhjalikult testitud tooteid. Manouela jaoks oli see projekt erakordne kogemus, kuna andis võimaluse teha tihedat koostööd kolleegidega Eestis ja Soomes ning külastada ABB tehaseid Helsingis.

Ka Darja tunneb uhkust oma panuse üle ABB-s. Tema juhitud arendustiim, kuigi väike, mängib tähtsat rolli üle maailma kasutatavate toodete väljatöötamises. Just selles meeskonnas on ta saanud luua ja täiustada tootearenduse protsesse ning tagada, et nende töö jääks ka teistele üksustele silma. Tänu pidevale koostööle teiste tiimidega on arendusprotsess muutunud kiiremaks ja tõhusamaks. «Minu jaoks muudab pidev areng ja meeskonnavaim töö ABB-s eriliseks.»

Töö ja eraelu peavad tasakaalus olema

ABB peab tööandjana oluliseks, et töökeskkond oleks töötajasõbralik ja ajakohane, pakkudes paindlikkust töö- ja pereelu ühildamiseks. «Kui ma pärast lapsehoolduspuhkust tööle naasin, mõistsin, kui keeruline võib olla tasakaalu leidmine. ABB paindlik töökorraldus ja võimalus töötada osaliselt kodust on olnud suureks abiks. Naine ei pea valima pere ja karjääri vahel – toetav töökeskkond võimaldab mõlemat,» jagab Darja oma kogemust.

ABB toetab peresõbralikku töökultuuri ka üritustega, mis kaasavad töötajate pereliikmeid. Näiteks osales Darja sel aastal ABB laste jõulupeol Tallinki laeval, mis pakkus unustamatu elamuse nii lastele kui ka täiskasvanutele. «See oli väga tore ja hästi korraldatud – kõik tegevused olid tõlgitud eesti, inglise ja vene keelde, nii et kõik said osa võtta. Minu poeg oli eriti uhke, et tema ema töötab ABB-s ja alati võtab ta ABB logoga suveniire, et sõpradele näidata,» jagab Darja.

Ka Aleksandra peab peresõbralikkust oluliseks. «Kolme lapse emana on minu jaoks väga tähtis, et saan oma töögraafikut kohandada pere vajaduste järgi. ABB-s mõistetakse, et töötajad ei ole ainult töötajad, vaid ka perekonnainimesed, kelle heaolu on oluline.»

Manouela kiidab ABB hübriidtöö mudelit, mis võimaldab töötada osaliselt kodust, säästes nii aega ja energiat. Nii Darja kui ka Aleksandra on kogenud, et ABB paindlik töökorraldus tasakaalustab töö ja pereelu – olgu see lapsehoolduspuhkuselt naasmine või igapäevase pereelu kõrvalt töötamine.

Inseneeria ja tehnoloogiavaldkond pakuvad palju võimalusi, kuid toetav töökeskkond on karjääriedu kaalukas osa. ABB loob selleks tugevad eeldused, pakkudes paindlikku töökorraldust, arendusvõimalusi ja mentorprogramme, et toetada naiste arengut tehnoloogiavaldkonnas.