Eesti suurim psüühilise erivajadusega inimeste teenusepakkuja värbab tegevusjuhendajaid ja kasvatajaid

Muudatus, mis tõi erivajadustega inimesed tagasi kogukonda

Riigi aktsiaselts AS Hoolekandeteenused loodi 2007. aastal eesmärgiga viia ellu erihoolekande reform. Selle raames suleti suured institutsionaalsed ja kogukondadest eemal asuvad hooldekodud, mille asemele ehitati väikesed ja hubased kodud kogukondadesse. Täna pakuvad need sadadele inimestele turvalist ja toetavat elukeskkonda.

Esmalt alustas AS Hoolekandeteenused perekülade rajamisega, mis loodi linnade äärealadele. Sõna pereküla viitab sellele, et majades elatakse üheskoos justkui pereliikmed. Igas majas elab kümmekond inimest ning igal inimesel on oma privaatne tuba. Ühises köögis ja elutoas veedetakse koos aega, räägitakse juttu, tegeletakse meelepäraste tegevustega ning valmistatakse süüa. Kui perekülad valmisid, astuti järgmised suured sammud edasi. Loodi kogukonnas elamise teenus, mille eesmärk oli viia need inimesed, kes iseseisvalt hästi hakkama saavad, elama tavalistesse kortermajadesse. Seni usuti, et erivajadusega inimene ei saa elada tavalises kortermajas – tõestati vastupidist. Kui ka see plaan sai ellu viidud, asus ettevõte rajama juba oma disainiga korterelamuid. Sellistes majades on neli-viis korterit ning korteris elab perena koos kuus inimest. Praegu asuvad sellised elamud erinevates Eesti linnades, pakkudes elanikele veelgi kohandatumat elukeskkonda.

Hoolekandeteenuste kommunikatsioonijuht Kadri Talva tõdeb, et valdkond on aastate jooksul teinud läbi positiivse arenguhüppe.

«Kakskümmend aastat tagasi ei julgenud ratastoolikasutajad tihti isegi toast väljuda ja erivajadusega inimesi me tänavapildis peaaegu ei näinud. Reform tõi aga suure muutuse. Inimesed toodi tagasi kogukondadesse, loodi hubased kodud, kus igal inimesel on omaenda ruum ja asjad, ning neis kodudes elatakse täiesti tavalist elu. Muudatustega koos kasvas ka inimeste teadlikkus ja arusaam erivajadusega inimestest,» räägib Talva.

Tegevusjuhendaja töö on vaheldusrikas ja aktiivne, hõlmates ühiseid käike kinno, spaasse või kontserdile

«Sageli levib eksiarvamus, et tegevusjuhendaja töö seisneb pelgalt elanike hooldamises ja nende isikliku hügieeni eest hoolitsemises. Tegelikult ei vasta see tõele. Tegevusjuhendaja on hoopiski inimene, kes leiab üles eriliste inimeste tugevused ja toetab nende arendamist. See tähendab nii koduseid toimetusi kui tegevusi kodust väljaspool,» räägib Talva tegevusjuhendaja rollist. Näiteks käivad tegevusjuhendajad inimestega raamatukogus, spaas, kinos või poes. Osaletakse kogukonnaüritustel, külastatakse kontserte, võetakse osa kunstitöötubadest. «Tegevusjuhendajatel on kaalukas roll, sest tihtipeale inimesed ei teagi, et selliseid võimalusi olemas on. Juhendajad saavad meie elanikke suunata ja julgustada neid võimalusi katsetama. Tegus elu tähendab vastavalt võimetele ka õppimist ja töötamist ning tegevusjuhendaja tugi ja julgustamine on väga oluline.»

Raskema diagnoosiga inimestele on samuti mitmesuguseid tegevusi, näiteks sensoorsed tegevused, olgu selleks pallikese masseerimine, helide ja muusika kuulamine või midagi muud.

«Kurb on kuulda, kui vahel teadmatusest küsitakse: miks te nende inimestega tegelete, nad ei saa ju niikuinii millestki aru. Inimesed saavad alati aru, kui nendega tegeletakse. See on siiras rõõm, mis väljendub nende silmades ja näoilmes. Just seetõttu ongi see töö nii oluline ja motiveeriv,» ütleb Talva.

Vastavalt teenuse liigile on tegevusjuhendajad elanikele toeks ööpäev läbi või vaid päevasel ajal.

Tegevusjuhendajaks saamiseks on vaja tahet, empaatiat ja soovi inimesi aidata

«Tegevusjuhendajana tööle asumiseks on vaja tahet ja soovi seda tööd teha. Samuti on vaja vastavaid iseloomuomadusi. Kui inimene tunneb, et ta tahab teisi toetada ja julgustada, on empaatiavõimeline ning varem kellegi abistamisega kokku puutunud, võiks ta tegevusjuhendaja ametit kindlasti kaaluda,» ütleb personalijuht Terje Tiiman.

Tiimani sõnul koolitab ettevõte kõik uued töötajad omal käel välja, pakkudes kaheaastast tegevusjuhendaja koolitusprogrammi.

«Programm annab põhjalikud teadmised sellest tööst. Peale tahte on töötajal vaja ka vähemalt keskharidust, eesti keele oskust B2-tasemel, elementaarset arvutioskust ning kasuks tuleb kehtiv autojuhiluba,» lisab Tiiman.

Samuti on oluline inimese sisemine kompass. Ta peaks jagama meie organisatsiooni väärtusi – suhtuma kõikidesse lugupidavalt, julgustama erivajadustega inimesi täisväärtuslikult elama, olema oma töös leidlik ja loomulikult usaldusväärne kaaslane. Me viime inimesed kogukonda, toetame neid tegevustes, mida nad ehk varem ei olegi teinud. Need võivad olla nii lihtsad asjad nagu kohvikus koogi, salati või kohvi tellimine. Meile on see tavaline, aga vahel tasub mõelda, et teisele inimesele ei pruugi see nii enesestmõistetav olla,» märgib Talva.

Töötaja motivatsiooni­pakett: eratervisekindlustus, Stebby, ühisüritused ja palju muud

Kuna tegevusjuhendaja töös, nagu ka kõigis teistes ametites, võib teinekord ette tulla keerulisemaid päevi, on ettevõte seadnud esiplaanile töötajate vaimse ja füüsilise heaolu. Kõigile töötajatele võimaldatakse kvartaalset Stebby soodustuspaketti ning eratervisekindlustust. Ühtlasi korraldatakse kaks korda aastas suuremaid ühisüritusi ja aasta vältel mitmeid väiksemaid tiimiüritusi. Igas piirkonnas valitakse head kolleegid ning leidlikud lahendused saavad samuti tunnustatud.

«Meie jaoks on väga oluline, et töötajad saaksid valida Stebby paketist aktiivseid sportlikke tegevusi või massaaži ning vajadusel saada eratervisekindlustuse kaudu aja eriarstide juurde. See pakett on meie asutuses soojalt vastu võetud,» ütleb Tiiman. «Ühtlasi valime head kolleegid ja tunnustame innovaatilisi lahendusi. Suvepäevad on samuti populaarsed. Näiteks eelnevatel aastatel oleme käinud Roostal. Meile tõesti meeldib üheskoos aega veeta ja üksteist tunnustada.»

Tulevikuplaanid näevad ette laienemist. Juurde tuleb ka noortevaldkond

See suvi toob ettevõttele muudatusi. Teenusteportfelli lisandub kinnise lasteasutuse teenus, mis on suunatud psüühikahäirete ja käitumisprobleemidega noortele vanuses 12–17 eluaastat. Selle muudatusega seoses värbab ettevõte juurde kasvatajaid ja kasvatajaid-julgestustöötajaid, kes aitavad noortel leida tee täisväärtuslikku ellu.

«Nagu tegevusjuhendajatelt, ootame ka kasvatajatelt tahet ja siirast soovi seda tööd teha, samuti head suhtlemis- ja koostööoskust, paindlikkust ja kohanemisvõimet. Kasuks tuleb varasem kokkupuude noortevaldkonnaga. Lisaks peab olemas olema vähemalt keskharidust tõendav dokument, B2-tasemel eesti keele oskus, arvutioskus ja autojuhiluba,» julgustab Tiiman kandideerima.