/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/02/13/133036t1hcc17.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsleri Katri Raigi sõnul õpilase seisukohalt emakeele ja kirjanduse maht gümnaasiumiosas tingimata ei vähene.
Haridusministeerium: õpilase jaoks emakeele maht ei vähene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on esialgu projektiga, mida esmaspäeval asub arutama riigikogu kultuurikomisjon, ning lõplik otsus pole veel langenud, rääkis Raik Postimees.ee’le.
Ta nimetas emakeeleõpetajate seltsi, mis on asunud sõdima emakeele ja kirjanduse tundide arvu vähenemise vastu gümnaasiumi õppekavas, ministeeriumi heaks partneriks ja pidas igati normaalseks, et nad oma aine eest võitlevad.
Raik selgitas, et kuigi õppeainete kohustuslike kursuste maht gümnaasiumis väheneb, peavad õpilased valima endale õppesuuna, mis koosneb kursustest nagu näiteks emakeel ja matemaatika, ning lisaks veel valikkursusi ning koos nendega emakeele ja kirjanduse hulk õpilase seisukohalt sisuliselt tingimata ei vähene.
Ta rõhutas, et muutub süsteem ning kuna gümnaasiumit hakatakse enam vaatlema kui ettevalmistavat astet ülikooliõpingutele, siis muutuvad selgemaks õpilase valikud ning kohustuslike kursuste maht veidi väheneb, sest «kõike seda omandama pidavat õpilast on ikka täpselt üks».
Sarnaselt parlamendi kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergiga nentis ka Raik, et millegipärast kiputakse rääkima vaid tundide arvust, mitte aga õpetatava aine sisust ning sellest, kuidas õpet täpselt läbi viiakse.